Kadunud võtmed või telefon: asjade otsimisele võib aastas kuluda mitu päeva

Sel suvel IKEA algatusel läbi viidud uuringust selgus, et kui inimene kulutab iga päev vähemalt kolm minutit kadunud asjade otsimisele, koguneb aasta jooksul selleks vähemalt 18 tundi. Seejuures tuleb paljudel otsida lisaks enda asjadele ka teiste pereliikmete omi. Uuringu järgi kulutab iga viies vastaja päevas vähemalt kolm minutit elukaaslase asjade otsimisele ning iga kuues sama palju aega laste asjade leidmisele. Iga neljas vastaja tunnistab aga, et on ostnud mõne eseme uuesti, kuna ei suutnud seda kodust üles leida.

Uuring näitas ka, et kadunud asjade otsimine võib mõjutada inimeste meeleolu. Ligi pooled Eesti vastajad tunnistavad, et see mõjutab vähemalt mingil määral nende tuju ning mõne inimese sõnul võib asjade otsimine rikkuda lausa terve päeva meeleolu.

Miks me unustame, kuhu oma asjad panime?

Psühholoog Elina Kivinuki sõnul sõltub see, kui hoolikalt inimene oma asju korrastab, paljuski tema individuaalsetest harjumustest, kuid oma roll on ka enesetundel ja stressil.

„Tasub meeles pidada, et stressirohkematel perioodidel ei pruugi inimese keskendumine, mälu ja tähelepanu olla kõige teravamad ning seetõttu võibki rohkem asju kaduma minna. Samuti ei pruugi keerulisel ajal jätkuda energiat kodu korrastamisele, sest mõtted on mujal. Samas võib kord olla ka suhtumise küsimus. Näiteks oli Šveitsi lastepsühholoogi Jean Piaget’ tööruum täis kuhjatud dokumente ja kirjatöid, kuid ta ise oli veendunud, et teab täpselt, kus miski asub ning tema jaoks oli süsteem ja kord olemas,“ räägib Kivinukk.

Psühholoogi sõnul mõjutab korrastatus ka meie enesetunnet ja suhteid teiste pereliikmetega. „Kui asjad on käepärast ja inimene teab, kus need on, tunneb ta vähem stressi ning kontrolli- ja turvatunne suurenevad. Samas on inimeste taluvus segaduse suhtes erinev ning seetõttu on ka erimeelsused loomulikud,“ ütleb Kivinukk ja soovitab enne teise inimese harjumuste muutmist ühiselt arutada, milline kodune kord mõlemale sobiks.

Kodu ja pereliikmete harjumused tasub enda kasuks tööle panna 

IKEA sisekujundusosakonna juhi Brita Mikvere sõnul on üks sagedasemaid põhjuseid, miks inimesed peavad kodus pidevalt asju otsima, see, et esemetel puudub kindel ja praktiline hoiukoht.

„Sageli püüame asju paigutada sinna, kus need näevad ilusad välja või kus need meie arvates peaksid olema. Selle asemel tasuks aga leida neile kindel koht seal, kuhu need igapäevaselt niikuinii satuvad. Näiteks kui võtmed kipuvad kogunema välisukse juurde, võib sinna asetada dekoratiivse kausi või kinnitada ukse kõrvale seinale isekleepuva teibiga konksud. Kui asjade oma kohale panemine on loomulik ega nõua lisapingutust, kujuneb sellest palju tõenäolisemalt igapäevane harjumus,“ selgitab Mikvere.

Tema sõnul on paljudes kodudes välja kujunenud kindlad kohad, kuhu igapäevaselt kasutatavad esemed kogunema kipuvad. Selle asemel, et püüda seda harjumust muuta, soovitab Mikvere jälgida, kuhu asjad tavaliselt jäetakse, ning kohandada hoiustamislahendused nende harjumustega.

Näiteks kui telefoni või tahvelarvutit laetakse sageli enne magamaminekut või öösel, võiks laadijaid hoida öökapi sahtlisse paigutatud korrastuskarbis. Esikupingile kuhjuvatele kinnastele ja mütsidele saab leida käepärase koha ukse külge riputatavas hoidikus. Kui korduvkasutatavad veepudelid jäävad pidevalt köögitasapinnale, aitab nende jaoks mõeldud korv, kandik või lähedal asuv avatud riiul hoida tööpinna korras, nii et pudelid on samal ajal lihtsasti leitavad.

Igapäevased lemmikesemed võiksid olla nähtaval

Sisekujundaja sõnul on kodus lihtsam korda hoida, kui sageli kasutatavad esemed on käepärast ja kergesti leitavad. Avatud riiulitel saab igapäevastest tarbeesemetest kujundada osa kodu isikupärasest sisustusest, vältides samal ajal nende kadumist või mööda kodu laiali sattumist. Et üldmulje püsiks korras, soovitab Mikvere paigutada sarnased esemed kindlatesse korvidesse või karpidesse. Nii on igal asjal oma koht, kuid kõik vajalik jääb mugavalt käeulatusse.