Kristiina Kajandu (Üks Maja looja ja Circling meetodi juhendaja), Merliis Sulg (kraniosakraalteraapia terapeut, koolituste, kontsertide ja Ühenduses festivali korraldaja) ja Helen Haava (biodünaamilise hingamise ja trauma vabastuse terapeut ning Rikardia üks loojatest) on kolm naist, keda ühendab ühine kirg – aidata inimestel tulla tagasi oma keha juurde. Nende koostööst on sündinud Kehataju Päev, mis toimub 1. novembril Tallinnas Fotografiskas. Sündmuse missiooniks on tõsta teadlikkust keha rollist meie igapäevaelus ja ühiskonnas ning rõhutada kaasamise tähtsust teraapiatöös. See päev ei ole lihtsalt konverents, vaid ruum, kus aeglustada, kuulata ja märgata, mida keha meile räägib. Keha kui kompass „Viimastel aastatel olen üha rohkem tundnud, kui võõraks võib inimene iseendale jääda – eriti oma kehale,“ ütleb Kristiina. „Mulle on järjest selgemaks saanud, et keha ei ole lihtsalt tööriist, vaid kompass. Keha on see, mille kaudu me tegelikult teame, mitte ainult ei mõtle. Just läbi keha tekib kontakt iseendaga ja sealtkaudu ka selgem side oma väärtuste, valikute ja hingega. See on otsus mitte suruda ennast pidevalt üle piiri, vaid tunda esimesest signaalist, mis on mulle ja mis mitte. See on taju, mis võib hoida meid läbipõlemisest, kui ühiskond seda justkui normaalsusena aktsepteerib.“ Suhe oma kehaga „Milline on sinu suhe oma kehaga? Kas tunned end enesekindlalt, energiliselt ja justkui “kodus” oma kehas?“ küsib Merliis. Ta teab, et rahu ei teki alati jõusaalis või dieeti pidades. „Igal kehal on oma lugu ja kogemused, mis on meid viinud kas kehast eemale või vastupidi – lähendanud ja pannud mõistma. Ma ei mõtle siin füüsilist reaalsust kehakuju või kaalu näol. Jah, see on ka üks osa – vaid füüsiline aspekt sellest, mis vahel paneb jõusaalis rassima, dieeditades end piitsutama või viib isegi trennisõltuvuseni, lootes jõuda sellesse hetke, kus saabub rahu kehaga. Tihti see siiski ei saabu, sest kehal on oma lugu, tunded ja kogemused, mis on salvestunud meie rakkudesse ja häälestavad igapäevaselt seda suhet, mis meil oma kehaga on. See on teekond. Armastada oma keha, igas hetkes, kas siis kui tal on “midagi viga” või ta pole ideaalne või on tegemas läbi muutusi, millega me leppida ei tahaks! Aga mis siis kui sinuga on kõik hästi ja sinu keha räägib Sinuga läbi selle, mis sinu kehaga toimub? Läbi valude, läbi kehakuju või energiakriiside…“ Somaatiliste praktikate jõud „Olen Kehataju Päevast mõelnud aastaid,“ tunnistab Helen. „Võin öelda, et mu peaaegu 24 aastat kestnud suhe on alles ja õnnelik just tänu somaatilistele praktikatele. Emana olen ma muutunud palju, palju rahulikumaks ja just läbi nende praktikate sain julguse teha neli aastat tagasi kauaigatsetud kannapöörde oma elus. Näen oma töös hingamisterapeudina pidevalt, et kui kehas saavad lõpule viidud pooleliolevad „võitle–või–põgene“ reaktsioonid ehk traumad vabanevad ning keha on igapäevaselt toetatud liikumise, hea une ja toiduga, tekib ellu juurde kergust, selgust ja energiat, et tegeleda sellega, mis rõõmu pakub ja paranevad ka suhted lähedastega. Traumauuringute pioneer dr Peter Levine on öelnud: „Trauma ei ole sündmus, vaid see, mis jääb meie kehasse pärast sündmust.“ Kui me ei saa kriitilisest olukorrast väljuda loomulikul viisil, jääb see reaktsioon kehasse pooleli. See poolelijäänud reaktsioon ei kao iseenesest, vaid võib aja jooksul avalduda ärevuse, unetuse, kroonilise väsimuse või isegi kehaliste haigustena. Sageli me isegi ei mäleta enamikku neist kogemustest, sest meel on need justkui kustutanud. Ja need ei pea olema suured traumad – need võivad olla ka igapäevased olukorrad, mida on meie närvisüsteemi jaoks olnud lihtsalt liiga palju.“ Miks sellist päeva vaja on? Somaatiline lähenemine on järjest enam tähelepanu pälvimas, sest inimesed mõistavad, kuidas kehasse kogunenud pinged võivad mõjutada nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Samuti tunnetatakse üha rohkem vajadust neid pingeid teadlikult vabastada ja oma kehaga sügavamalt ühenduda. Kehataju on mitmetasandiline oskus, mis hõlmab füüsilisi, emotsionaalseid ja sensoorset kogemust. Oma keha tundmine ja tajumine on oluline, sest see toetab meie tervist ja aitab igapäevaelus paremini toime tulla. Kehateadlikkuse arendamine tähendab teadlikku tähelepanu ja mõistmist oma kehas toimuva suhtes – märkama hingamist, kehahoiakut, liikumist ja aistinguid. See aitab: mõista ja paremini juhtida oma emotsioone, tulla toime stressi ja ärevusega, luua positiivsemat suhet oma kehaga, tõsta enesehinnangut ja parendada eluga toimetulekut, toetada tervislikumat elustiili. Kehataju Päev ei sea esikohale ühte kindlat meetodit, vaid loob ruumi, kus erinevad õpetajad ja lähenemised saavad kõrvuti eksisteerida. See on päev, mis pakub nii teadmisi kui ka kogemusi – võimalust märgata, mis kehas tegelikult toimub. Kehataju Päev – kutse aeglustada ja kuulata, mida Su keha Sulle räägib.
Ringhääling 100 aastat — FOTO: Risto Štukert Eesti elu FOTOD! Ringhäälingu 100. juubeliaasta tähistamine! Kertu Saks: „See on meie lugu, meie inimesed ja meie meediaajalugu“
Eesti Ringhäälingu esimesed — FOTO: Risto Štukert Eesti elu Tallinna Teletorn viib ajarännakule Eesti raadio algusaegadesse
Mantı — FOTO: go-turkiye.fi Lahedat lugemist Rohkem kui toit: Türgi köögi nädal kutsub kogunema ühise toidulaua ümber
Robin-Christopher Raimo — FOTO: Karine Terzjan Eesti elu Eesti freestyle-lumelaua tulevikulootus Robin-Christopher Raimo: tahan olla 2030. aastal olümpiastardis