KIRSTI TIMMER ÕPETAS, mida teha lahkunud lähedase urniga

"Tuhastamine ja urnimatus ei ole Eestis üldse väga pikk traditsioon. Varasemalt oli lihtne, kui inimene meie seast lahkus, siis telliti kirst ja kadunuke sai maamulda. Nüüd, tuhastamisega, on tekkinud veider olukord, mõni hoiab lahkunu tuhka kodus kaminasimsil, mõnel on urn kapis. Üks inimene ütles, et tema tuttavad soovitasid tal lähedase tuhka kaelas, ehte sees, kanda! Uskumatu! Kust selline õudus küll kellelegi pähe tuleb? Teeme siis selgeks, et urni tuhaga kodus ei hoita! See on surmaenergia ja ei mõju hästi ei nendele kes samas ruumis elavad, aga eelkõige ei saa rahu ka lahkunu ise. Elavate puhul hakkab see lihtsalt tervisele, eriti vastuvõtlikud on lapsed. Tuhka kaelas kanda…. Olen jõhker, aga küsin otse: kui oleks kirstumatus, siis millist kehaosa soovitaksite lähedasel kaela riputada? Kui inimene on tuhastatud, siis peab ta võimalikult ruttu maamulda saama. Ei lennutata laiali tuhka, ei poolitata. Jah, inimese maised säilmed võiksid ikka “ühes tükis” maetud saada. Ei loe, et tegu on tuhaga ja tal oli palju lemmikkohti, lahkunu viiakse puhkama ikka surnuaiale ja seda tuleks teha neljakümne päeva jooksul, siis saab hing rahu." Algne postitus on nähtav siit