Reklaam sulgub sekundi pärast

Lastehaiglas pettunud ema: seal oli täielik kaos!

Meiega kontakteerus Nele, kelle 10-aastane poeg jäi üleöö raskelt haigeks. Tal tekkis kõrge palavik, millest emal jagu saada ei õnnestunud ning lisaks oli lapsel hingemattev köha. Nii otsustaski naine 24. veebruaril kella 15 paiku poisi kaasa võtta ning Tallinna Lastehaigla erakorralise meditsiini osakonnast abi otsida. 

Meiega kontakteerus Nele, kelle 10-aastane poeg jäi üleöö raskelt haigeks. Tal tekkis kõrge palavik, millest emal jagu saada ei õnnestunud ning lisaks oli lapsel hingemattev köha. Nii otsustaski naine 24. veebruaril kella 15 paiku poisi kaasa võtta ning Tallinna Lastehaigla erakorralise meditsiini osakonnast abi otsida. 

Lapse haigestumine oli Nele jaoks ootamatu. “Ta hakkas ühel hetkel niimoodi köhima, et ma tõesti kartsin, kas ta üldse hingatagi saab ja nii kestis see peaaegu ööpäeva. Tegin talle kodus sinepivanni ja andsin käsimüügiravimeid, kuid mitte miski ei aidanud,” räägib ta. Kuna hirm lapse pärast oli suur ja praegu on viiruste levimiseks soodne aeg, siis otsustatigi koos lastehaiglast abi otsida. “24. veebruar oli ju püha ning perearsti poole pöördumine polnud kahjuks võimalik.” 

Kohale jõudes said nad üsna ebameeldiva üllatuse osaliseks. “Ma ei uskunud oma silmi, nähes, kui palju haigeid lapsi seal oli. Järjekorrad olid meeletud. Pärast esmast ülevaatust saadeti meid teisele korrusele arsti ukse taha ootama. Seal polnud üldse ruumi. Pinkidel ja põrandal istusid emad, haiged lapsed süles. Nad olid silmnähtavalt kõrges palavikus ja mitte ükski haigla personali liige ei tundnud kordagi huvi, kas lastega on kõik korras,” meenutab Nele. Tema sõnul võttis valvearst tunni jooksul vastu maksimaalselt kolm patsienti. Nii said nad koridori põrandal istudes peaaegu kolm tundi oodata, kui Nele kannatus katkes. “Ma küsisin kabinetist välja tulnud õe käest, kui kaua seal veel oodata tuleb ja mulle vastati, et seda tema küll öelda ei oska. Aga kes siis oskab? Mul oli südamest kahju nii enda lapsest kui ka kõikidest teistest, kes seal meiega koos ootasid. Ma ei mõista, kuidas on võimalik, et just lastehaiglas tekib selline olukord, kus lastearsti kabineti ukse taga pisikesed patsiendid tundide kaupa halva enesetunde käes piinlema peavad,” väljendab naine oma pettumust. 

Nele otsustas lapse kaasa võtta ning valvelauast aru pärima minna. “Kuna valvearsti kabineti õde ei osanud öelda, kaua seal veel oodata tuleb, siis proovisin valvelauast oma küsimusele vastust saada. Seal töötanud naine ütles samuti, et temal pole aimugi, kui kaua veel minna võib. Kuna tegemist oli pühaga, siis pidi haigeid tavalisest rohkem olema. Ma ei saa aru, miks sellega siis ei arvestata? Miks ei panda ühe arsti asemel kahte valvesse?” Kõige tipuks ärritus valvelauas töötanud naine ning käratas Nelele, et miks nad üldse sinna tulnud on! “Minu närvid ei pidanud kauem vastu. Me ei saanud nelja tunni jooksul mingit abi ja otsustasin, et lähme tagasi koju. Selline suhtumine ei ole normaalne. Jutt käib ju lastest!” 

Nele poeg pidi veel ühe unetu öö kohutava köha ning palavikuga üle elama. “Järgmisel hommikul saime kohe perearsti jutule ja õnneks lahenes kõik lõppkokkuvõttes hästi,” räägib ta. “Kuid see, mis tol päeval lastehaiglas toimus, oli küll üle mõistuse kohutav! See oli täielik kaos!” 

Tallinna Lastehaigla kommunikatsioonijuhilt ei õnnestunud meil kahjuks kommentaari saada. 

 

Heidi Ruul