LAURA PÕLDVERE paljastas, kust tulevad tema vinged riided

3 kommentaari
LAURA PÕLDVERE paljastas, kust tulevad tema vinged riided

Eesti enimmängitud naisartist Laura Põldvere on alati armastanud julge stiiliga rõivaid, mis hallist massist silma torkavad. Üleni halli riietatuna pole teda ilmselt keegi näinud ja isegi kui see juhtuks, ilmestaks riietust kindlasti põnevad aksessuaarid – Laura lihtsalt oskab alati olla originaalne.

Eesti enimmängitud naisartist Laura Põldvere on alati armastanud julge stiiliga rõivaid, mis hallist massist silma torkavad. Üleni halli riietatuna pole teda ilmselt keegi näinud ja isegi kui see juhtuks, ilmestaks riietust kindlasti põnevad aksessuaarid – Laura lihtsalt oskab alati originaalne olla.

Laura esinemiskostüümid torkavad fotodel alati esimese asjana silma ning on loomulik, et tekib küsimus, kust kohast ta nii lahedaid riideid endale küll soetab? “Esinemisriided soetan Eesti disainerite käest või lasen õmmelda,” tõdeb naine, et parim viis endale eksklusiivset riietust saada, mis laitmatult seljas istub, on suunduda oma ala professionaalide poole. Nii jääb ära ka tundidepikkune šoppamine ja lugematul arvul poodide läbikammimine teadmata, kas sa üldse leiad sealt lõpuks midagi sobivat või mitte.

Tänapäeval on väga populaarne ka riiete taaskasutamine ja seda eriti just keskkonnasäästlikkuse aspektist vaadates. Laura tunnistab, et siinkohal ta asjaoludega alati kursis ei ole. “Pean tunnistama, et ma pole alati kursis brändide tootmispoolega, kui rääkida sellest garderoobist, mida igapäevaselt kasutan. Esinemisriiete puhul olen jällegi väga teadlik, kuidas protsess kulgeb. Pooldan väga teadlikkuse tõstmist, kuid samas jällegi leian, et sellega ei saa liiale minna, nagu ka tervisliku toitumisega. Kõik, mis on sildi all keskkonnasäästlik ja ökoloogiline, ei pruugi olla parem kui see, millel seda silti pole. Tihtipeale imestan, et tegelikult on selle säästliku toote pakendamisele ja disainile palju rohkem kulutatud ning investeeritud kui mõne teise masstoote peale,” nendib Laura.

Lugu on varasemalt ilmunud ajakirjas Buduaar.