Reklaam sulgub sekundi pärast

Modellisaate Katja kardab ilukirurgiast sõltuvusse jääda

Iluoperatsioonide tegemine on tänapäeval muutunud nii tavaliseks, et mõnes mõttes on see isegi hirmutav. Naisi, kes ilma meigita tänavale julgevad minna, vaadatakse nagu imelikke, ent neid, kes on lasknud endale uued rinnad panna, lasknud huuli ja otsaesist süstida, vaadatakse täiesti normaalse pilguga. Tekib küsimus, kus me siis kümne aasta pärast oleme? 

Iluoperatsioonide tegemine on tänapäeval muutunud nii tavaliseks, et mõnes mõttes on see isegi hirmutav. Naisi, kes ilma meigita tänavale julgevad minna, vaadatakse nagu imelikke, ent neid, kes on lasknud endale uued rinnad panna, lasknud huuli ja otsaesist süstida, vaadatakse täiesti normaalse pilguga. Tekib küsimus, kus me siis kümne aasta pärast oleme? 

Õnneks võib tõdeda, et olukord on hakanud vaikselt paremuse poole liikuma, sest viimasel aastal on hakatud taas naturaalset ilu hindama, ent massidesse pole see arusaamine veel jõudnud. 

Tippmodellisaates finaali jõudnud Katja rääkis meile, mida tema iluoperatsioonidest ja tänapäeva ilustandarditest üleüldiselt arvab.

Katja tunnistab, et mõte ilukirurgi poole pöörduda, on tal peast läbi käinud küll. "Mõtlesin ühel hetkel, et võiks lasta oma huuli suurendada ja ma isegi uurisin seda internetist. Leidsin ühe sobiva variandi, ent kokkuvõttes loobusin sellest plaanist. Miks? Sest ma kardan, et sellest võib sõltuvus tekkida - ühe korra süstid, siis on huuled mõnda aega suuremad ja kui mõju ära kaob, tunduvad loomulikud huuled liiga peenikesed. Ma ei taha seda radapidi minna, pigem olen loomulik," tõdeb Katja.

Katja meigib end igapäevaselt üpriski minimaalselt, ent tema elus on olnud aegu, mil paks meik ja kõrged kontsad olid tema silmis lausa kohustuslikud. "Kui ma olin 14aastane ja käisin 8. klassis, siis mul oli elus raske periood, nimelt minu vanemad lahutasid. Ma olin õnnetu ja vajasin meeletult tähelepanu, kahjuks tundus tol ajal, et mida rohkem meiki ma peale panen, seda paremini ma end tunnen. Käisin koolis paksu meigiga ja kandsin ebamugavaid kõrge kontsaga kingi, sest muidu ma ei tundnud end hästi. Minu hinges oli tühi auk, mis vajas täitmist ja ma tõesti arvasin, et kui ma saan piisavalt palju tähelepanu, siis ma saan selle tühimiku täidetud," meenutab Katja.

Praegu on selle noore naise elus armastus ning tühja augu asemel on siiras õnnetunne.  "Minu mees ütleb mulle iga päev, et ma näen ilma meigita palju parem välja kui meigiga. Ma ei näegi põhjust, miks ma peaksin ennast tugevalt meikima, ma olen õnnelik sellisena nagu ma olen. Loomulik ilu ja see sära, mis inimese seest välja kiirgab, on palju etem kui võltsilu," tõdeb Katja.

Karin Karu