Reklaam sulgub sekundi pärast

MOEDISAINER LIINA STEIN paljastas Kroonika inetu laimu kohta tõe

Eesti üks edukamaid noori moeloojaid, Liina Stein, sai Kroonika vahendusel taaskord kaela plagieerimise süüdistuse. Nimelt leiab Kroonika, et Liina pitskleidid sarnanevad kahtlaselt palju ühe teise tuntud moemaja kleitidega. Liina andis sel teemal vastulöögi, kus ta kirjutab, et kaebab Kroonika laimu eest pressinõukogusse.

Eesti üks edukamaid noori moeloojaid, Liina Stein, sai Kroonika vahendusel taas kord kaela plagieerimise süüdistuse. Nimelt leiab Kroonika, et Liina pitskleidid sarnanevad kahtlaselt palju ühe teise tuntud moemaja kleitidega. Liina andis sel teemal vastulöögi, kus ta kirjutab, et kaebab Kroonika laimu eest pressinõukogusse.

Liina, kes antud hetkel viibib Pariisis, tegi oma Facebooki lehele põhjaliku sissekande, kus ta kirjutab järgmiselt: "See nädal andis taas tunnustust, et hea ajakirjandustava ning erapooletu teemakäsitlus on end üldhuvi ajakirjaks tituleeriva Kroonika jaoks eesotsas Jaanus Hämarsooga väärtusetud. Erapooletu hinnangu andmisega meelevaldselt fakte moonutavale artiklile hakkab peatselt tegelema Pressinõukogu. Leheveergudele paisatud sopp on paljudele minu loomingu sõpradele ilmselt juba silma jäänud. Praegu tahan aga rääkida sellest, mida üllitisest välja lugeda ei õnnestu. Artikli intriig peitub osalt väidetes, mis avaldati minult kommentaare küsimata.

Esmaspäev, 2. oktoober ning Pariis. Vaid mõned tunnid peale Kroonika esmapöördumist astub Pariisi showroom'ist sisse Ülle Pohjanheimo. Luusib ringi, silmis üleolev pilk, sobrab oma vilgaste kätega läbi kõik minu hoole ja armastusega tehtud kleidid ning pildistab. Kõike ning detailselt. Kui olin showroom'ist kohtumisele kiirustanud, asub proua Pohjanheimo minu assistendilt pinnima siseinfot. Miks, saab selgeks õige pea.

Kroonika algses kirjas meile sisaldus ka üks väga räige, kuid artiklist lõpuks siiski välja jäänud väide – nimelt ostvat ma oma kleidid sisse Hiinast ning ükskord olevat ühele kleidile kogemata jäänud sisse kiri „Made in China“, mis olla õnnestunud enne kliendile üleandmist napilt eemaldada. Sellise käekirjaga pahatahtlikku laimu on minu kohta juba aastaid levitatud ning seda ühe konkurendi poolt. Laimu autor on mulle täpselt teada, sest paljud minu kliendid on sellist naeruväärset juttu kuuldes tulnud minuga otse rääkima. Kellega täpsemalt tegu, jätan veel esialgu enda teada, sest kavatsen õige pea otsustada, kuidas see ebameeldiv olukord lõplikult lahendada. Selliselt konkurendi laimamine väikeses Eestis on väiklane, alatu ja äärmiselt madal. Soovin, et see lõppeks. 

Kirjavahetuses Kroonikaga muutub Jaanus Hämarsoo jutt pidevalt. Kord süüdistatakse mind kleitide ostmises Hiinast, kord plagiaadis ning siis jälle mitte. Hämarsoo teeb kõik endast oleneva, et meie seisukohti moonutada ning tema pakutud sõnastustega võitlemiseks tuleb appi võtta nii keeleteadlane kui saata väljavõtteid õigekeelsussõnaraamatust. Kuna vaidlus käis väga lihtsate emakeelsete sõnade üle, siis pole autori pahatahtlikkuses ning kallutatuses vähimatki kahtlust. 

Artiklis võtab loomulikult sõna ka Pohjanheimo ise, andes peenelt mõista, justkui pätsanuks ma oma uute LOVE kleitide nahkrihmade idee Tartu disainifirmalt XAOS, 2015. aastal tegevust alustanud ettevõttelt, kes Pohjanheimo sõnutsi „seisab selle idee taga“. Ülle Pohjanheimo ja Jaanus Hämarsoo, olgu teile teada, et esimese sellise kontseptsiooniga nahkrihmadega kleidi tegin juba aastal 2010. Faktid on kahjuks ajakirjas Kroonika teisejärgulised – ajakirjanik ei andnud võimalust kõigile esitatud süüdistustele anda kommentaari, vaid esitas osad süüdistused ilma minult kommentaare küsimata, olgugi et väga hoolikalt sõnu valides ning süüdistusi konteksti peites. Nimelt kommenteeris artiklis minu Pariisi moenädala uut kollektsiooni Ülle Pohjaneimo ja põhimõtteliselt süüdistas mind varguses. Kui ajakirjanik oleks mulle esitanud kõik väited enne artikli trükki saatmist – oleksin saanud need lükata ümber. Huvitav, kas Kroonika teeb järgmine kord Pohjanheimo uut kollektsiooni artiklis käsitledes sama - küsib kommentaari minult, mitte aga autorilt endalt?"

Liina Facebooki postitust asus kommenteerima ka Kroonika ajakirjanik Jaanus Hämarsoo ise: "Tere Liina! Ma isegi ei jaksanud teie postitust lõpuni lugeda. Pöördusin teie poole kommentaarideks, tegi seda teie eest Sven Roosna, kes tutvustas end teie ettevõtte tegevjuhi ja kõneisikuna. Mingeid fakte ei ole keegi kuskil väänanud - kogu meie kirjavahetus Roosnaga on must-valgel olemas. Roosna tõdes sarnasust Self-Portraiti toodetega ja põhjendas tegelikult väga kenasti, miks see nii võib olla. Pildid on võrdluseks juures. Ma lihtsalt ei kavatse kõike seda teie praeguste valeväidete kummutamiseks välja tooma hakata. Kõikidele tohutult pahastele inimestele soovitan enne süveneda sellesse, mis täpsemalt ilmus ja alles siis Kroonikat süüdistada või mitte. Ja Liina, oma loomingus... püüdke olla edaspidi ikka originaalne, nagu ka oma ettevõtte tegevusaruandes toonitate... Edu!"

Jaanus Hämarsoo sai omakorda vastuse Liina Steinile kuuluva ettevõte tegevjuhi Sven Roosna käest, kes kommenteeris järgnevalt: "Austatud Jaanus Hämarsoo! Ei maksa unustada, et meievaheline kirjavahetus on mustvalgel olemas ka minul ning saab olema olemas ka kõigil neil instantsidel, kes seisavad siin riigis hea seaduse ning hea ajakirjandustava järgimise eest. Enne Liina väljaöeldu kohta meelevaldsete hinnangute esitamist soovitan Teil siiski antud postitus lõpuni lugeda, siis ehk mõistate, millistele probleemidele Liina täpselt antud juhul tähelepanu juhib seoses valdkondliku äri- ja ajakirjanduseetikaga. Originaalsusest ei jää Liinal kindlasti puudu ka Teie soovituseta, kuid tänud selle eest siiski. Siit üks nõuanne ka Teile - püüdke olla edaspidi professionaalne ning ajakirjaniku nime vääriline."

Loe Liina täispikka Facebooki postitust siin