NÕID MERILY TIMMER võitlusest haigusega: seadsin sammud Seewaldi psühhiaatriakliiniku poole

"Sellega on täpselt samuti nagu põskkoopapõletiku, kopsupõletiku, palaviku või mõne muu haigusega. Võtad arstiga ühendust, saad juhised ja ravid ära.

Kahjuks aga on levinud mõtlemine, et ei lähe kuskile arsti juurde, saan ise hakkama, läheb üle, ega ma hull pole. Üsna selline nõukaaja mõtteviis.

Kui kopsupõletik jätta ravimata, siis on tüsistused üsna koledad, sama on ka depressiooniga. See vaid süveneb ja ei kao iseenesest tegelikult mitte kuhugi.

Ma olen ka ise selle kadalipu oma elus läbi käinud. Kui töö ja kogu muu elu hakkas üle jõu käima ja voodist enam välja tulla ei tahtnud ning valed olid kerged tulema, kuidas olen haige või mõni muu häda kallal, et ei saa tööle tulla või mõnele kohtumisele minna, siis oli pilt selge, et nüüd on viimane aeg päriselt abi otsida. Võtsin sammud Seewaldi psühhiaatriakliiniku poole, leidsin omale väga toreda psühholoogi, käisin oma elu ja mured läbi, sõelusin välja probleemsed kohad, lahendasin ära ja sain terveks. Loomulikult olid ka lahjad rohud toetamas, kuid ka nendega oli asi paigas. 6 kuud võtan, siis pean olema jõudnud kohta, kus ma neid enam ei vaja ja maailm on värviline ja ilus ka ilma antidepressantideta.

Ma julgustan alati inimesi pöörduma professionaalsete psühholoogide ja psühhiaatrite poole. Kõige lõpuks on ju tähtis tunda ennast siin maailmas hästi ja turvaliselt. Lisaks DEPRESSIOON EI OLE HÄBIASI!!! See on haigus nagu iga teine," ütleb ta.

Loe pikemalt Merily blogist SIIN.