Perevägivalla all kannatab Eestis iga päev peaaegu 300 naist

Perevägivalla all kannatab Eestis iga päev peaaegu 300 naist

Perevägivalla mõiste on väga lai. Selle alla mahub palju erinevaid vägivalla liike, mis võivad olla suunatud mitte ainult naise ja mehe vaid ka laste ning vanavanemate vastu. Kõige levinum perevägivalla vorm on selline, kus mees kasutab vägivalda naise vastu. Tegemist võib olla igasuguse vaimset või füüsilist sorti vägivallaga, mis leiab aset koduseinte vahel. levinud ning igapäevane asi paljudes peredes. 

Perevägivalla mõiste on väga lai. Selle alla mahub palju erinevaid vägivalla liike, mis võivad olla suunatud mitte ainult naise ja mehe, vaid ka laste ning vanavanemate vastu. Kõige levinum perevägivalla vorm on selline, kus mees kasutab vägivalda naise vastu. Tegemist võib olla igasuguse vaimset või füüsilist sorti vägivallaga, mis leiab aset koduseinte vahel. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut viis läbi küsitluse, milles osales 535 naist ja 472 meest, kokku 1007 inimest. Uuring näitas, et perevägivald on Eestis levinud ning igapäevane asi paljudes peredes. 

Uuringu andmetel kannatab iga päev vägivalla all 252 naist, seksuaalse vägivalla all lisaks veel 33 naist. 2/3 juhtumitest leiavad aset naise kodus, seega võib väita, et kõige ohtlikum koht naise jaoks on just tema kodu. Aastas saab Eestis vägivalla tõttu kannatada 44 000 naist, neist 6000 saab raskeid ning eluohtlikke vigastusi. 

Iris Pettai koostatud ettekandest paljastub veel mitmeid kohutavaid fakte. Näiteks 31% juhtumitest ei julge naine enda kaitseks õigusorganite poole pöörduda, kuna ta tunneb juhtunu pärast häbi. Nii jääbki suurem osa perevägivalla juhtumitest fikseerimata ning loomulikult ka karistamata. Politseid teavitas kõige raskematest juhtumitest vaid 10% naistest. 

Probleem, miks naised juhtunust politseid ei teavita, jääb paljuski avalikkuse hoiakute taha: mõõdukat perevägivalda õigustatakse, seda ei peeta kuriteoks ning see on normaalne ja lubatud käitumine. Naistelt oodatakse kannatlikkust ning ohvrimeelset käitumist. Avalikkus mõistab hukka naise, kes probleemi üle oma kodu ukseläve viia julgeb. Sellepärast teavitab naine politseid alles siis, kui vägivalla tagajärjed on muutunud kas väljakannatamatuks või pöördumatult jõhkraks. Inglismaal korraldatud uuring näitas, et naine teavitab õigusorganeid oma probleemist alles siis, kui ta on keskmiselt 30-35 korda peksa saanud. 

Esimeseks sammuks perevägivalla juhtumite sageduse vähendamiseks peab kindlasti olema see, et kõik taolised juhtumid tuleks avalikustada ning mitte üksinda nelja seina vahel vägivalda kannatada. Naised peavad olema piisavalt julged, et juhtumitest rääkida ning nendest politseid informeerida.

Alati pole lihtne olukorrast välja tulla, kuid antud juhul muudab paigale jäämine asja pikemas perspektiivis veel palju hullemaks. 

 

Allikad: sm.ee, enut.ee

Buduaar.ee