Poliitik Andrei Korobeinik rääkis, milline on koduta inimese elu Eestis

Lisa kommentaar
Poliitik Andrei Korobeinik rääkis, milline on koduta inimese elu Eestis

Meie tänavatel liigub aastaringselt palju kodutuid ja kerjuseid, mõned neist on alkohoolikud, mõned mitte. Fakt on see, et vaatepilt ei ole ilus, ning mida aeg edasi, seda nukramaks olukord läheb – paljud kerjused on raha saamise nimel nõus ohverdama isegi loomakesi, kes nendega päev otsa peavad istuma ning inimestes süümepiinu tekitama. 

Meie tänavatel liigub aastaringselt palju kodutuid ja kerjuseid, mõned neist on alkohoolikud, mõned mitte. Fakt on see, et vaatepilt ei ole ilus, ning mida aeg edasi, seda nukramaks olukord läheb – paljud kerjused on raha saamise nimel nõus ohverdama isegi loomakesi, kes nendega päev otsa peavad istuma ning inimestes süümepiinu tekitama. 

Buduaar vestles poliitik Andrei Korobeinikuga, kes sai tuntuks kui portaali Rate.ee looja, ning uuris, mida tema asjast arvab. Kas kodutute inimeste elu Eestis on tõepoolest nii nukker ja miks olukord ei parane? 

Andrei sõnul on Eestis üsnagi efektiivne varjupaikade süsteem, mis tähendab, et kodutud inimesed ei jää nälga ning koht, kus magada, on neil samuti olemas. Probleem seisneb hoopis milleski muus. “Meie varjupaikade süsteem ei paku kodutule efektiivseid rehabilitatsiooni võimalusi ehk siis neil on väga raske oma senisest elurutiinist välja murda ning tööd leida. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks see muutub,” tõdeb Andrei ja lisab: “Üle poole meie igapäevastest toimingutest on tegelikult harjumused – teeme seda, mida oleme harjunud tegema ja rutiini muutmine ei ole sugugi lihtne ülesanne. Proovige ise mõnest harjumusest loobuda – näiteks suitsetamisest või ülesöömisest,” muigab Andrei, kes mõistab, miks kodutud ei suuda tööd leida ja oma elus taas peremeheks hakata.

Küsisime Andrei käest, millist lahendust tema olukorrale näeb? Mida tuleks teha, et kodutud saaksid endale taas jalad alla? On see üldse reaalne? “Soodsam ja efektiivsem oleks panustada ennetamisele, et meie inimesed ei jääks kodutuks. Tuleb tunnistada, et väga häid metoodikaid maailmas ei ole. Üldjuhul on võtmefaktoriks just aeg – ümberõppe õnnestumise tõenäosus väheneb iga päevaga, mida inimene tänaval veedab. Kui harjumused on välja kujunenud, siis väljapääs muutub keeruliseks,” tõdeb Andrei.

Karin Karu