Strippar Marco rääkis avameelselt isaks saamisest

Elu üheks suurimaks eesmärgiks on järelkasv ehk siis laste saamine ja nende üles kasvatamine. Kuid tänapäeval leidub ka neid, kes lihtsalt ei taha lapsi. Kuigi ühiskond sellesse väga soosivalt just ei suhtu, ei saa kedagi vägisi lapsevanemaks sundida ja kokkuvõttes on iga inimese elu tema enda teha.

Strippar Marco kuulub samuti nende inimeste hulka, kes ei soovigi perekonnainimeseks hakata. Ta on ligi kakskümmend aastat omaette elanud ning ei kurda. "Ma ütlen ausalt, ma ei ole see inimene, kes tahaks lapsi. Mulle meeldib, kui kodus on vaikus, mitte et keegi vääksuks või midagi. Ka ei meeldi mulle mõte sellest, et ma peaksin hakkama kellegi taga luurama, et kus sa nii kaua olid, mida sa tegid ... Mulle pole seda vaja. Kusjuures ma käisin hiljuti ühe toreda bioenergeetiku juures Otepääl, kes ütles mulle kohe, et ma ei vaja oma ellu lapsi ja et ma peaksin pigem üksinda elama. Huvitaval kombel täpselt seda ma teengi," tõdeb Marco.

Marco leiab, et lapsi saadakse tihtipeale mõtlematult ning tulemuseks ongi pered, kes elavad vaesuses. "Meie riigikeses tehakse tihti lapsi nii, et tulevikule ei mõelda ja kui viis last on olemas, siis ei saada hakkama ja ongi jama majas. Miks seda tehakse ja mida need inimesed mõtlevad, ei tea," ütleb Marco kerge muigega.

Mees tõdeb, et ühe lapse võiks iga naine ikka saada. "Ühest lapsest piisab. Võtame näiteks Anu Saagimi, Krista Lensini, Eve Kivi - neil kõigil on üks laps."

Kui tekib vajadus seltskonna järgi, kutsub Marco sõbrad külla või läheb ise välja. "Ma teen seda, mis meeldib ja kui tahan seltskonda, siis lähen ise kuhugi või kutsun külalised. Ka reisidel käies olen alati seltskonnas ja seda, milliste inimestega ma kokku satun, ei tea kunagi ette. Kuus päeva suvaliste inimestega olla on piisav suhtlemine ja õnneks on mulle viimasel ajal toredad reisikaaslased sattunud," tõdeb Marco.

Buduaar.ee