TREENER MONIKA TUVI: pagulasteemaga kaasnev trall on kohutav

Pagulasteema on eestlaste seas palju vastakaid tundeid tekitanud ja sellest tulenevalt on taas kord päevakorrale kerkinud ka rassism. Tegu on delikaatse teemaga, mis puudutab meid kõiki. Tantsutreener Monika Tuvi, kelle ema on eestlane ja isa pärit Kesk-Aafrika Vabariigist, rääkis, mis tundeid need teemad temas tekitavad.

Monika sündis Eestis ja on siin üles kasvanud, koolis käinud ja nüüdseks ka pere loonud. Ka Monika elukaaslane on eestlane, endine profijalgrattur Jaan Kirsipuu ning neil on kaks poega: peagi kooliealiseks saav poeg Samuel ning 1,3aastane poeg Benjamin. Eelmisest abielust on Monikal ka 18aastane poeg Mac.

"Eestis on hea elada! Mulle meeldib väga reisida, aga seda, et ma elaksin kusagil mujal, ma ette ei kujuta, seega alati on hea ikka koju tagasi tulla - Eesti on minu üks ning ainus kodu,"ütleb Monika ja lisab: "Ma ei ole väga rassismi tunda saanud, küll aga olen erinevatest juhtumitest viimasel ajal väga palju kuulnud ja lugeda saanud. Sellegipoolest tunnen end siin õnnelikuna ja suurt rolli mängib kindlasti ka see, et ma olen ümbritsetud imetoredate ja tolerantsete inimestega ja see ongi ju kõige olulisem," tõdeb Monika.

Pagulasteemaga kaasnev trall on Monika sõnul aga lausa kohutav. "Ma ei oskagi selle kohta midagi öelda, seda mässu ja kisa on nii palju, et see väsitab ja ma olen sellest teemast natuke tüdinud juba. See on suur probleem ja mitte ainult eestlaste jaoks. Hoian positiivset meelt edasi ja ise selle tralliga kaasa ei lähe. Keskendun pigem oma treeneriametile TantsuGeen Tantsustuudios ja perele ning ega sealt seda vaba aega palju üle jäägi, et pidevalt meedias toimuvat jälgida," naerab Monika.

Monika isa elab ka täna Kesk-Aafrikas ja tema emakeeleks on prantsuse keel, kuid Monikaga suhtlevad nad hoopis vene keeles. Selle aasta aprillis külastas Monika isa Eestit ning kohtus ka oma kõige väiksema lapselapsega - 1,3 aastase Benjaminiga.

Väike Benjamin koos oma vanaisaga

Armastus ja tolerantsus muudavad selle maailma paremaks paigaks ja me kõik võiksime pisut rohkem sallivamad olla.

Karin Karu