Kuidas tabada inimene valetamast?

Ehkki maailmas on olemas väga vilunud valetajaid, on siiski ka mõned sellised signaalid, millega saab teolt tabada kõige osavama luiskaja!

• Kui inimene valetab, siis hakkab ta oma nina katsuma ja sügama. Sellel on ka füsioloogiline põhjus: kui inimene valetab, siis põhjustab stress algselt vere äravoolu näost ja jume muutub kahvatuks. Sellele järgneb ulatuslik verevool näo veresoontesse, mis asuvad nina ümbruses, ja see paneb nina sügelema ning valetaja kratsima.

• Kui inimene istub laua taga, siis hoiab ta mingit eset käes, et mitte reeta rahutuid käsi ja sõrmi. 

• Ta hakkab toolil istudes nihelema.

• Ta keha ja pea võivad muutuda jäigaks ning liigutused ja ilmed minimaalsed.

• Ta teeb tahtmatult grimasse.

• Ta võib punastada.

• Vilavad silmad ja püüd pilgukontakti vältida peegeldavad  süüdlaslikku ebamugavust.

• Valetades inimene püüab instinktiivselt oma suud varjata. Kui laps paneb valetades käe suu ette, siis täiskasvanud leiavad selleks diskreetsemaid võimalusi: näiteks tõstetakse käsi suu poole, puudutatakse lõuga, põske jne.

• Valetamisel hakkab kurk kuivama ning inimene tahab tihedamini juua.

• Kui inimene seisab, siis võib ta panna käed risti või tekitada mingi muu barjääri enda ja teiste vahele.

• Kui inimene valetab, võib ta higistada ning tal hakkab palav. See tähendab, et ta võtab riideid vähemaks.

• Kui inimene valetab, teeb ta jalalabaga järske nõkse ülespoole.

/Toimetas: Merlyn Uusküla/