Anonüümne noormees: kargud tõmbavad naisi ligi

Olen kolmekümnendates tavaline mees. Käin tööl ja teen karjääri. Naist ja lapsi veel pole ja ujun mõnusalt elumerelainetel. Vahel käin peol, vahel kohtun mõne sõbraliku neidisega ja vahel näkkab ja on täitsa tore.

Viimati käisin sõpradega välisreisil ja tõdesin, et naisi ei pea võluma targa jutu ja lilledega. Sain teada hoopiski huvitavama fakti.

Kukkusin reisil olles õnnetult ja nihestasin jalga nii halvasti, et pidin reisi lõpuni käima karkudel, mille sõbrad mulle kohalikust apteegist ostsid. Kuna reis ise läks õnnetusest hoolimata edasi, siis ei jäänud mul karkude tõttu midagi pooleli. Võtsime napsu ja jaurasime ikka. Mingil hetkel sattusin karkudega ööklubisse. Ise veel mõtlesin, et äkki mul saab seal nende jubinatega raske olema. Oleks ma kohe teadnud, et karkudes peitub tõeline naistepüüdmistrikk.

Ma ei ole vist elus nii paljude naistega rääkinud, kui tol ööl seal ööklubis. Kusjuures ma ise ei pidanud mitte midagi tegema. Naised lausa rebisid mu juurde ja küsisid, kuidas ma kukkusin, mis minuga juhtus ja poputasid mind nagu ma oleksin miskine jumal. Mehe mõistus ütleb, et kui sa oled karkudel, siis sa oled justkui saamatu ja jätad haleda mulje. Aga tundub, et mehena ma ei jaga ikka üldse matsu. Naised mõtlevad vastupidiselt. Karkudes oli naiste jaoks midagi nii ligitõmbavat ja juttu alustada oli kordades kergem. Polnud esialgset barjääri, millest rääkida - kargud olidki iga uue tutvuse algus.

Ma olen vahel mõelnud, et äkki peaks vahel ka tervena karkudel peole minema. Saak oleks rabav.

Buduaarile anonüümseks jääda sooviv meesterahvas.

PS! Kui sul on oma lugu rääkida, siis saada see aadressile [email protected]. Avaldatud loo eest kingituseks Buduaari ajakirja talvenumber.