ARST VASTAB: 11 küsimust ja vastust rasestumisvastaste vahendite kohta, mida peaksid teadma

ARST VASTAB: 11 küsimust ja vastust rasestumisvastaste vahendite kohta, mida peaksid teadma

26. septembril tähistatakse rahvusvahelist rasestumisvastaste vahendite päeva. Selle puhul palus Buduaar Tartu Seksuaaltervise kliiniku arstil Nele Triin Lotil vastata teemakohastele küsimustele, mille vastuseid võiks iga naine teada.

26. septembril tähistatakse rahvusvahelist rasestumisvastaste vahendite päeva. Selle puhul palus Buduaar Tartu Seksuaaltervise kliiniku arstil Nele Triin Lotil vastata teemakohastele küsimustele, mille vastuseid võiks iga naine teada.

Iga aasta 26. septembril tähistatakse üle maailma rasestumisvastaste vahendite päeva (World Contraception Day). Selle iga-aastase ülemaailmse kampaania keskmes on nägemus maailmast, kus ükski rasedus ei ole soovimatu, ja missiooniks on tõsta teadlikkust rasestumisvastastest vahenditest, et noored saaksid teha oma seksuaal- ja reproduktiivtervise osas informeeritud valikuid.

Dr Lott, kuidas valida omale sobivaimat rasestumisvastast meetodit? Mida peaks silmas pidama ja millega arvestama?

Sobivaima rasestumisvastase vahendi valikul tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte. Kõigepealt tuleb arvestada rasestumisvastase vahendi tõhususega. Meetodi tõhusust hinnatakse Pearli indeksi alusel, mis näitab raseduste arvu 100 naise kohta vahendi esimesel kasutusaastal. Selle järgi jagatakse rasestumisvastased meetodid väga efektiivseteks, efektiivseteks ning väheefektiivseteks.

Väga efektiivseteks meetoditeks on süstitav depoopreparaat, mehe steriliseerimine, naise steriliseerimine, emakasisene hormonaalne süsteem, progesterooni sisaldavad implantaadid (Eestis ei ole müügil), vaske sisaldav emakasisene vahend, kombineeritud hormonaalsed meetodid: pillid, plaastrid, tuperõngas ning progesterooni sisaldavad nn minipillid. 

Kindlasti  tuleb arvestada enda ning oma seksuaalpartneri seksuaalkäitumust (kas partnereid on üks või mitu, kas tegemist on pika- või lühiajalise suhtega, lähi- või kaugsuhtega, sugulisel teel levivate haiguste ülekandumise võimalust). Lisaks tuleb mõelda sellele, kui pika aja jooksul on vaja rasestumisvastast meetodit kasutada, kas ja millal on olnud sünnitusi, kas naine imetab last. Noor naine, kes alles alustas suguelu, ning oma soovitud arvu lapsi sünnitanud naise valikuvõimalused on erinevad. Alati tuleb arvestada oma majanduslike võimaluste ja elustiiliga. Vahetustega töötava miinimumpalka saava kahe lapse ema, tavagraafikuga töötava keskmist palka saava naise ning gümnaasiumis õppiva neiu valikud võivad erineda.

Kindlasti tuleb arvestada tervislikku seisundit, kaasuvaid või pärilikke haigusi ja tarvitatavaid ravimeid. On seisundeid, mil kas tervisliku seisundi või tarvitatavate ravimite tõttu teatud rasestumisvastased meetodid ei sobi. Samuti on olukordi, kus kindlasti peab suguelu elaval naisel olema väga tõhus rasestumisvastane vahend, sest rasestumine võib olla naise tervise seisukohalt seotud suuremate riskidega või tarvitatavate ravimite tõttu seotud loote väärarengute tekke riskiga. Kui eelpool nimetatud aspekte on arvestatud, siis saadakse endale sobivaim turvaline ja tõhus rasestumisvastane meetod.

Millised rasestumisvastased vahendid on saadaval käsimüügis? 

Väga efektiivsetest rasestumisvastastest vahenditest võib Eestis apteegist osta vaid emakasisest vahendit, kuid seda paigaldama peab  minema arsti vastuvõtule. Teised väga efektiivsed vahendid on saadaval vaid retsepti alusel.

Efektiivsetest rasestumisvastastest vahenditest on käsimüügis kondoomid. Nende rasestumisvastane tõhusus ehk Pearli indeks tüüpilisel kasutajal on 15. Teisisõnu 100 naisest, kes aasta vältel kasutavad rasestumisvastase vahendina ainult kondoomi, rasestub kuni 15 naist. Korrektsel kondoomikasutamisel rasestub aasta jooksul kuni 2 naist 100-st. Väheefektiivse meetodi eelistajatel on võimalik apteegist osta spermitsiidi, kuid ühtlasi tasub väga tõsiselt mõelda, kuidas sobib lähituleviku eluplaanidega võimalik rasedus (Pearli indeks on 29). Seega tegemist ei ole tõhusa rasestumisvastase vahendiga.

Hädaabivahendina on apteegis vabamüügil SOS-pillid. Nende tõhusus on seda parem, mida varem vahekorra järgselt pilli tarvitada: kõige tõhusam esimesel ööpäeval pärast vahekorda, toime on tõestatud 3  (isegi kuni 5) ööpäeva hiljem tarvitatuna (tõhusus iga järgneva ööpäevaga langeb). Sobib kasutamiseks tõesti vaid hädaabina ebaõnnestunud kontratseptsiooni korral. 

Kui teadlikud on Eesti noored rasestumisvastaste vahendite osas? Kas valikud selles valdkonnas langetatakse teadlikult või siiski juhuslikult? 

Eesti noorte teadlikkus rasestumisvastaste vahendite osas on muutunud aastatega järjest paremaks. Tervise Arengu instituudi teadlaste poolt regulaarselt läbiviidud uuringus „HIV-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas“ kajastub selgelt teadlikkuse tõusu seksuaalkäitumuses. Alates 2003. aastast on selgelt näha teadlikkuse kasvu näiteks esmasvahekordades kondoomi kasutamisel: kui 2003. aastal oli kondoomikasutajaid 14-15aastaste seas 59%, siis aastal 2010 juba 77%, vanusegrupis 16-18 oli kondoomikasutajaid vastavalt 59% 2003. aastal ja 78% 2010. aastal.

2010. aastal lisati selles uuringus esmakordselt küsimus ka rasestumisest hoidumise meetodite kasutamise kohta. Selgus, et 83% 14-15aastatest ning 81% 16-18aastastest seksuaalselt aktiivsetest noortest kasutas viimase vahekorra ajal efektiivset rasestumisvastast meetodit. Niisiis on tuntav trend teadlikumate valikute suunas

Kui palju on Eestis soovimatuid rasedusi ja milline on see trend/statistika olnud aastate lõikes?

Meditsiinilise Sünniregistri ja Raseduskatkestusandmekogu andmetele tuginedes väheneb Eestis abortide arv iga aastaga. Kui 1998. aastal oli aborte 18 424, siis 2003. aastal oli aborte 13 021, 2008. aastal 10 719 ning 2012. aastal 7953. Võrreldes 1994. aastaga on abortide arv vähenenud kolmekordselt. Statistiliselt on näha, et abortide arv väheneb kõikides vanusegruppides, nii 15-17aastaste hulgas kui ka 35-39aastaste vanusegrupis.  

Millised erinevad rasestumisvastased vahendid on hetkel olemas ning millised on kõige uuemad rasestumisvastased vahendid turul? 

Eestis on väga efektiivsetest rasestumisvastastest vahenditest olemas süstitav progesterooni sisaldav depoopreparaat (Depo-Provera), emakasisesed vahendid (vaske sisaldavad ning  vase- ja kullasisaldusega emakasisesed vahendid), emakasisene hormonaalne süsteem (sisaldab levonorgestreeli nimelist hormooni), kombineeritud hormonaalsetest meetoditest:

suur valik erineva hormonaalse koostisega pille, nahakaudne plaaster, tuperõngas, progesterooni sisaldavad pillid (nn minipillid).  Lähitulevikus ootame Eesti turule emakasisest hormonaalset süsteemi, mille toimeaeg on kuni 3 aastat ning mille kasutajate sihtrühmaks peetakse  pigem sünnitamata naisi. Väga efektiivsetest meetoditest ei ole meie turul müügil progesterooni sisaldavad implantaadid

Viimasel ajal on palju juttu olnud beebipillide miinuspoolest. Kes võiksid eelistada pille ja kes võiksid otsida alternatiive?

Tuleb tunnistada, et beebipillide miinuspooltest kirjutati artikleid, kuid vähem on kajastust leidnud beebipillide plusspooled (näiteks kaitse endomeetriumi ja munasarjavähi eest). Tõesti, pärast meedias  ilmunud paari artiklit tõusis märgatavalt naiste huvi kombineeritud rasestumisvastaste meetodite sobivuse suhtes. Naiste teadlikkus oma tervislikust olukorrast paranes, tõsisemaks  muutus suhtumine võimalikesse riskifaktoritesse.  

Kuivõrd väga efektiivsete rasestumisvastaste vahendite valik toimub arsti kaasabil, siis soovitangi kõigepealt pöörduda esmaseks konsultatsiooniks arsti vastuvõtule. Kõikidele ei pruugi tõesti sobida kombineeritud rasestumisvastased meetodid (pillid, plaaster või tuperõngas), alternatiivina on väga efektiivsed minipillid või depoopreparaat või emakasisesed vahendid/süsteemid, mida saab osta vaid retsepti alusel või mille paigaldamine eeldab arsti abi. Ma soovitan kasutada asjatundjate abi endale sobiva vahendi leidmisel. Kombineeritud hormonaalsed rasestumisvastased vahendid sobivad enamikele naistest, võimalikud vastunäidustused (neid on siin nimetamiseks liiga palju) selgitatakse välja arsti vastuvõtul ning igale naisele leitakse sobiv tõhus rasestumisvastane meetod.

Millised on need valearusaamad/müüdid, mis on jätkuvalt levimas ka aastal 2013 (näiteks imetamine kaitseb n-ö automaatselt rasestumise eest ja imetamise ajal pole seetõttu vaja rasestumisest hoidumiseks rasestumisvastaseid vahendeid kasutada, või et rasestumisvastased vahendid põhjustavad viljatust)?

Mis puutub imetamisega seotud rasestumisvastasesse kaitsesse, siis esimesed 6 kuud pärast sünnitust, kui naisel pole veel taastunud menstruatsioonid ning ta imetab (laps on ainult rinnapiimatoidul ja lisatoitu ei saa), on naisel olemas efektiivne rasestumisvastane kaitse. Reeglina pööratakse sünnitusjärgses kontrollis suurt tähelepanu sobiva rasestumisvastase vahendi valimisele, seega imetamine automaatselt tõesti ei taga tõhusat rasestumisvastast kaitset.

Valearusaam, et pillid põhjustavad viljatust. Pillid ei mõjuta hilisemat viljakust. Naine rasestub tavaliselt aasta   jooksul pärast pillidega lõpetamist, kui alustab regulaarset (2-3 korda nädalas) kaitsevahenditeta seksuaalelu    ühe kindla partneriga ja sooviga last saada.

Valearusaam, et pillid teevad paksuks. Mõnedel pillide kasutajatel tekib  mõningane vedelikupeetus ning üle selle ka kehakaalu tõus. Sellisel juhul tuleb kindlasti pöörduda korduvalt arsti vastuvõtule, et valida pillid, mis vedeliku peetust ei põhjusta. Tavaline kehakaalu muutus pillide, plaastri või tuperõnga kasutajatel kõigub kilogrammi piires üles või alla.

Valearusaam, et pillid põhjustavad suguiha langust. Vastupidi, paljudel juhtudel suguiha tõuseb, sest naine on vabanenud hirmust  soovimatu rasestumise ees, andes endale võimaluse nautida oma seksuaalsust. Üheks  müüdiks on ka, et pillide lõpetamise järgselt ei ole võimalik  kohe rasestuda. Tegelikult taastub munasarjade töö pillidega (või plaastri või tuperõnga) lõpetamise järgselt ning rasestumine on võimalik kohe pärast pillivabade  päevade lõppemist.

 Mida tähendab topeltmeetod?

Topeltmeetod tähendab efektiivse rasestumisvastase vahendi (nt pillid, plaaster või tuperõngas, emakasisene vahend või süsteem, depoopreparaat) kasutamist koos kondoomiga.

Kas on oluline valida just endale sobiv rasestumisvastane vahend või võib usaldada ka sõbrannade soovitusi?

Kui sõbrannaks on arst või ämmaemand,  kes tunneb end kindlalt kontratseptsioonivallas, siis võib tema soovitusi  sobiva rasestumisvastase vahendi valikul  usaldada. Muul juhul soovitan ikkagi pöörduda naiste- või perearsti vastuvõtule. Alla 25aastastel on Eestis võimalik tasuta pöörduda vastavasisulise sooviga noorte nõustamiskeskustesse.

Millist rasestumisvastast vahendit võiksid eelistada need, kes on püsisuhtes, ja millist need, kel püsiv partner puudub?

Sellele küsimusele vastuse andmiseks tuleb lugeda kõigepealt vastust esimesele küsimusele. Kui tegemist on pikaajalise püsisuhtega, paralleel-ega juhusuhteid pole, mõlemad partnerid on sugulisel teel levivate haiguste suhtes kontrollitud ning rasestumise plaani pole lähima paari aasta jooksul, tervis on korras ja ka pärilikke haigusi pole, siis on palju valikuvõimalusi, mille seast endale sobiv meetod valida kasutamise mugavuse, hinna jms järgi (pillid, plaaster, tuperõngas, minipillid, emakasisene vahend, emakasisene süsteem, depoopreparaat).

Püsiva partneri puudumisel soovitan eelpool kirjeldatule kasutada vahekordades olles alati lisaks kondoomi. Ehk sellisel juhul on topeltmeetodi kasutamine igati asjakohane. Kondoom on nimelt ainuke vahend, mis annab kaitse enamike sugulisel teel levivate haiguste suhtes.

Küsime otse, milline on kõige turvalisem rasestumisvastane vahend?

Sellele küsimusele pole kahjuks  võimalik otsest vastust anda, sest kõik sõltub konkreetsest inimesest, kes rasestumisvastast soovitust vajab. 

 

 

Dr Nele-Triin Lott

Tartu Seksuaaltervise kliiniku arst

Tähelepanu! Kuni 24aastased saavad tasuta nõu küsida noorte nõustamiskeskustest üle Eesti ja ka amor.ee kodulehel.