Jüri Kuke blogi: Ilusad naised, olge kaunid ja jääge selleks!

Maailmas on miljoneid naisi, kes võivad olla rahul oma loomuliku iluga. Ehk siis loodus on andnud neile välimuse, mis vastab hetke iluideaalile. Samas on ka miljoneid naisi, kes usuvad, et nad pole kaunid, elavad seda rängalt üle ning peavad ebaõiglaseks. "Sellise keha/näolapi nimel võiks tappa" väljendab juba ammu alaväärsuskompleksi põdevate naiste kibestumust.

Naiseilu on ülistatud aegade hämarusest või nagu ütleb tarkus: "Jumal pole loonud midagi ilusamat kui naine." Samas on mõttetargad väitnud, et naiseilu on ka omamoodi needus.

Õrnema soo välimus, vanus ja väärikus on mõisted, mille kallal ei naljatata, ei ilguta ega teravmeelitseta. Ometi on teadjad välja toonud ühe väidetava tõsiasja: kaunite naiste välimust pureb ajahammas märgatavalt kurjemini, kui silmatorkamatul suguõel. See võib olla näiline, kuid kaunitari näol on ajavaod silmatorkavamad. Kui laskuda psühholoogilisele poolele, siis need naised, kes nooruses naudivad oma kaunist välimusest tulevat tähelepanu, need kannatavad vanemas eas närtsimishirmu all rohkem.

Eelnev jutt toetub suuresti aja karmide mõjudele, kuid kindel on ka see, et ilusad naised suudavad endale antud looduse andi ka paremini hävitada. Alkohol, tubakas ja uimastid annavad ilule kiire hoobi ja see paistab paremini silma just kaunitaride juures. Ärge suhtuge irooniaga piltidesse, mida levitatakse Facebookis: naine fotol ajast, mil tal oli kombeks õhtuti paar klaasi veini hinge alla panna, ja pilt temast kaks kuud hiljem, kui ta oli selle aja kärakast loobunud. Vahe on silmaga märgatav ja seda loobumise kasuks. Igapäevane pudel veini ja pakk suitsu ei jätta kelleltki kasvõi killukest ilu röövimata. Alkohol võib olla küll vedelik, aga ta võtab nahast niiskuse, see omakorda... jätkata pole vaja.

Vahepalana jutustan sellesuvise loo Võru linnapäevadelt, kus kohtasin endist kolleegi ajakirjanduse päevilt. Vestlesin temaga paarkümmend minutit ja selle aja jooksul jõudis ta kolmel korral imestada, miks ma nii hea välja näen. Põhjus seisneb aga selles, et olen juba poolteist aastat täiskarsklane, olles eelnevalt üsna põhjas ära käinud. Kui aga juba keskeas meesterahva puhul on karskuse mõju nii silmatorkavalt märgatav, mis siis veel õrnema näonahaga naissoost rääkida! Olen kahjuks kohanud omajagu naisi, kellele kunagi järele vaatasin, kuid keda ei tunne nüüd tursunud näo tõttu ära. Niisiis, naised, kui tahate olla ilus ja seda ilu säilitage, siis alkoholist ja tubakast loobumine on üks hind, mida tuleb selle eest maksta. Või vähemalt mõõdukus kõiges.

Naiseilu heaks või veaks on ka emotsioonid. Paljud kaunitarid, kes teavad, et nad on kenad, lubavad endale mõningast lodevust, arvates, et kui ma olen loomulikult ilus, siis võin ennast lõdvaks lasta ega pea iga minut särama. See on suur viga. Miski ei riku naiseilu sedavõrd, kui tülpinud, tüdinenud või igavlev ilme. Naeratus seevastu teeb iga näitsiku ilusaks. Mossis kaunitari mehed küll märkavad, kuid näoilme ehitab austajate ette kohe müüri, millest keegi üle ronida ei viitsi.

Taas üks näide. Võru Kagumarketi poekassas istub üks imekena noor naine, kelle kaunist nägu rikub pidev mossis ilme. Tunnistan, et kui on olemas teine töötav kassa, siis ma väldin põhimõtteliselt seda teenindajat. Õel, aga istugu pealegi oma mornis kookonis. Kui ta ei taha mulle naeratada, olgu pealegi, naeratagu mulle otsa vaatamata omaette, aga siis on ta vähemalt kena. 

Nii nagu naised peavad oma armastuse pärast võitlema, nii peavad nad seda tegema ka oma ilu pärast. Juba möödalaskmised annavad tagasilööke, enda lõdvakslaskmine aga hakkab aktiivselt ilu hävitama. Kaunid naised, olge kaunid ja jääge selleks!

Jüri Kukk Buduaarile