Reklaam sulgub sekundi pärast

Katrin Lust: Andke Facebooki salasõnad kallimale ja probleeme pole!

Loen ikka vahel neid lugusid Buduaaris, kus naised või mehed süüdistavad suhte lõppemises sotsiaalvõrgustikku. Küll logis naine mehe kontole ja nägi seal mingit salajast kirja või sai mees teada midagi naise kontot uurides. Minu meelest on see asi tegelikult lihtsamast lihtne. 


Loen ikka vahel neid lugusid Buduaaris, kus naised või mehed süüdistavad suhte lõppemises sotsiaalvõrgustikku. Küll logis naine mehe kontole ja nägi seal mingit salajast kirja või sai mees teada midagi naise kontot uurides. Minu meelest on see asi tegelikult lihtsamast lihtne. 

Kui kaks inimest armastavad teineteist, siis ei ole neid ka mingisuguseid salaplaane kellegi teisega. Pole saladusi, mida üksteise eest varjata. Mina ei ole oma salasõna Facebookis kunagi oma kaaslase eest varjanud. Iseasi, kas täiskasvanud mees üldse viitsib oma naise järel nuhkida ja tema kirju lugeda. Kui kaks inimest on õnnelikud ja usaldavad teineteist, siis pole ka vajadust midagi kahtlustada ja teise inimese postkastis näpuga järge ajada. Minu salasõna pole küll kunagi olnud mingisugune suur saladus, sest ma tean, et mees, kellega ma koos olen, ei viitsi minul järel nuhkida. Ja ei viitsi mina ka tema järel nuhkida. Ja kui keegi ongi vahel kellegi kontosse kogemata sattunud, siis pole seal olnud midagi, mida ma peaksin tohutult varjama. Sama lugu on ju pangakaardiga. Kui kaks inimest elavad koos, siis miks peaks üks pangakoode teise eest varjama. See peab ikka eriline pätt mees olema, kui ma ei julge talle oma koode anda ja arvan, et ta mu selja taga paljaks varastab. Kuidas ma siis temaga voodit ja kodu julgen jagada, kui pangakoode ja salasõnu tema eest varjan. 

See kuidagi kahe otsaga asi. Kui inimesed on ausas suhtes, siis on kõik aus. Salasõnad võivad olla teineteisele teada, aga haritud inimene ei aja teise eraasjades nagunii näpuga järge. Pangakoodid ja rahaasjad on ka kahe inimese vahel õnnelikus suhtes selged. Pole mina pidanud kunagi oma rahaasju oma mehe eest varjama ja pole seda teinud ka tema. 

Nii et jutt sellest, kuidas sotsiaalvõrgustik kellegi suhte rikkus, pole minu silmis päris aus asi nagunii. Tegelikult on mõra suhtes juba olemas. Inimesed on ise selle tekitanud. Ajavad sotsiaalvõrgustikus mingi salajuttu, mis koduseinte vahele ei kuulu ja on seejärel hämmingus, kui see välja tulles kallimat üllatab. Miks siis seda üldse teha? Ja mis on need saladused, mida sotsiaalvõrgustikus oma teada hoida ...

Kui inimene tunneb, et ta ei taha teisele inimesele oma koode ja mida iganes anda, siis pole asi päris tõsine anyway. Pole täit usaldust ja pole ka täiuslik suhe. Sel juhul kas on mõtet sellises suhtes üldse olla ... Kahe inimese kooselu saab põhineda vaid usaldusel. Siit aga tuleb uue kolumni teema. Ühiskonnas on kahjuks nii, et parem on näiliselt asju teineteise eest varjata kui avalikult neist rääkida. Need paarid, kes on teineteisele oma vead või kõrvalhüpped üles tunnistanud ning sellest hoolimata koos - on ühiskonnas palju rohkem vihatud ja näpuga näidatud - kui need, kes vaguralt oma salasuhteid teineteise eest hoiavad. Aga sellest juba järgmisel korral ...

 

Katrin Lust