KUIDAS ENNAST pärast lahkuminekut uuesti leida

On üsna loogiline, et osade inimeste jaoks on lahkuminek kergem kui teistel, eelkõige kehtib see muidugi nende kohta, kes lahkumineku algatavad. Nemad on selle mõttega tavaliselt juba mõnda aega elanud ja asjad enda jaoks läbi töötanud. Ma ei väida siinkohal, et mahajätja roll tingimata lihtne on. Kujutage ette näiteks olukorda, kui on pikalt koos oldud, on ühised lapsed, ühine kodu, ühised sõbrad… ja siis leiab üks pool äkki kellegi uue. Või on lihtsalt lahku kasvatud ning suhte katkestamine tundub ainus mõeldav alternatiiv. Mida ma öelda tahan, on see, et pika kooselu lõpetamine on alati raske, ka lahkumineku algataja jaoks. Aga kindlasti mitte nii raske, kui sellele, kelle jaoks otsus ootamatult tuleb. Ei tahaks öelda, et tavaliselt on ootamatusega silmitsi seisjaks naine, aga elu on näidanud, et tihtipeale see nii on.

Üksijäämisega võivad kaasneda negatiivsed emotsioonid – hirm, ebakindlus, väärtusetuse- ja häbitunne. Mõtted, nagu „mida teised sellest arvavad?“, „kas ma leian oma ellu uue inimese?“, „kas ma tulen majanduslikult toime?“, „kuidas lähedased, sõbrad ja tuttavad lahkuminekut näevad, kelle poolele asuvad ja kellele hinnanguid andma hakkavad?“. Ja mis kõige olulisem – „kuidas siit edasi minna?“. Ühest nõu loomulikult pole. Naised on erinevad, samuti suhted. Palju sõltub sellest, kui kaua on koos oldud, mis vanuses on inimesed, milline on olnud suhtestaatus – abielus, vabaabielus, lastega, ilma lasteta, milline on olnud lahkuminek. Aga fakt on see, et edasi minna tuleb. Jätan tahaplaanile aspektid, mis on seotud teiste inimeste ja elukorraldusega. Lahkuminekuga kaasneb nii palju lahendamist vajavaid küsimusi, et sellest võiks eraldi eepose kirjutada. Laste jagamine. Varade jagamine. Lemmikloomade jagamine. Sõprade jagamine. Teema on nii lai, et kõike ei jõuakski siin käsitleda. Seega keskendun küsimusele, kuidas isiklikul tasandil ellu jääda.

Esmajärjekorras on muidugi äärmiselt oluline oma valuga tegeleda. Anna endale aega ja ole endaga leebe. Ei ole  olemas ühest reeglit, kui kaua sellisest asjast üle saamine aega võtab, seega läheb, kaua läheb. Karta on, et tuleb ette hommikuid, kui ei tahakski voodist tõusta ja hetki, mil hinges haigutab nii suur tühjus, et kogu ümbritsev maailm tundub kõleda ja vaenuliku paigana. Aga see läheb mööda, ma luban! Oluline on mitte jääda kinni lõputusse enesehaletsusse. Kui suurem valu on möödunud ja aeg tundub küps järgmise sammu jaoks, tuleks püsti tõusta, ennast puhtaks kloppida ja edasi astuda, isegi, kui see näib esialgu võimatu.

Teen siinkohal kõrvalepõike, et uurida: mida te muide arvate, kust tulevad meie uskumused selle kohta, milline on mahajäetud naine? Pean oma häbiks tunnistama, et  minu ettekujutused tulevad enamasti USA filmidest. Teate küll neid bridgetjonesilikke naisi, kes mähkuvad traagilisel ilmel suurde pehmesse kampsunisse, konutavad diivanil teleka ees ja kaevandavad liitrisest topsist jäätist suhu. Või karglevad ennastunustavalt mõne parasjagu aktuaalse pophiti saatel, kummutades klaaside kaupa Chardonnay’d kõrist alla. Aga mis oleks, kui jätaks ennasthävitavad mehhanismid kõrvale ja läheneks asjale uuest küljest? Üheks väga tervendavaks võimaluseks, mille välja pakun, on keskenduda iseendast hoolimisele.

Ma ei hakka kordama neid trafaretseid soovitusi tervislikumalt toituda, rohkem liikuda, kohtuda sõpradega, tegeleda hobidega või muud taolist. Kõik see võiks nagunii ühe endast lugu pidava naise arsenalis olla. Ma teen hoopis ettepaneku pöörata pilk sissepoole, märgata, mis südames, hinges ja mõtetes toimub. Analüüsida ennast, leida oma sisemine tugevus, tegeleda asjadega, mida ammu oled igatsenud, aga mille jaoks ei ole olnud aega ega võimalust või mille jaoks on puudunud kaaslase heakskiit. Siinkohal võiks ju kasutada suuri sõnu nagu „alusta enda arendamisega“, aga minu meelest taandub kõik millelegi palju elementaarsemale. Sea ennast lihtsalt vahelduseks esikohale. Tee seda, mis meeldib SULLE, kuula muusikat, mis teeb su tuju heaks, leia igas päevas aega iseenda jaoks. Kui palju räägitakse sellest, et kui sinu „tass“ on tühi, ei ole sul ka midagi teistele pakkuda. See on nii õige! Hoolitse siis selle eest, et see tass saaks täidetud ja võta üksi olemise aega kui võimalust ennast poputada.

Ma ise olen süstemaatiline inimene, mulle meeldib teha plaane ja neid siis järgida. Ja mulle meeldivad nimekirjad. Seetõttu on mul ka olemas nimekirjad hea tuju lauludest, tegevustest, mis mind laevad ja mõtetest, mis motiveerivad või aitavad asetada asju õigesse perspektiivi. Ma ei kasuta nende abi pidevalt, aga on perioode, kui pean need välja otsima. Ja kui ma seda teen, lähenen enda poputamisele sama süsteemselt, nagu kõigele muule. Võite naerda, kui tahate, aga ma tean, et see toimib. Mida ma siis teen? Sean endale eesmärgiks võtta iga päev igast nimekirjast üks asi ja panna see enda heaks tööle. See tähendab, et valin igal hommikul välja hea tuju laulu ja kuulan seda päeva jooksul. Loen päeva alguses üle oma kokku kogutud motiveerivad mõtted ja valin ühe, mis kõnetab sel hetkel kõige rohkem. Kusjuures teatud perioodidel on täiesti okei keskenduda kasvõi kuu aega kõigest ühele mõttele. Näiteks: „Ma olen piisav“. Miskipärast olen kindel, et peale minu on ka teisi naisi, kes seda lihtsat asja endale meelde tuletama peavad. Minu lemmikosa on aga endale kingituse valimine nn poputamise nimekirjast. Olgu selleks siis lilled iseendale, mõnus spaakülastus, inspireeriv tunnike raamatupoes, veiniõhtu sõbrannaga, uus kleit, näituse-, teatri- või kinokülastus või midagi muud, mis toob naeratuse näole. Ja muide, nende kingituste tarbeks ei pea alati rahakott puuga seljas olema. Ka jalutuskäik mere ääres või „spaaõhtu“ omaenda vannitoas lemmikmuusika saatel võib olla suurepärane viis oma karikat täita. Olen kogenud, et teadlik keskendumine iseendale võib teha imesid. Sa õpid ennast väärtustama ja ehkki see kõlab kulunult: kui sina väärtustad ennast, siis väärtustavad sind ka teised.

Kindlasti võtab lahkuminekust toibumine aega, mõnel kuid, mõnel koguni aastaid. Ole endaga kannatlik ja armastav, sest lõpuks võid ikkagi väljuda olukorrast võitjana. Jah, sa kaotasid suhte, aga sul on harukordne võimalus leida üles iseennast.

10 ideed enda poputamiseks:
* Lilled endale
* Kohvikukülastus või õhtu sõbrannaga
* Mõnus pikk jalutuskäik kusagil looduses (metsas, rabas, mere ääres)
* Mitte midagi tegemise päev
* Hellitus kehale (massaaž, kehahooldus)
* Midagi ilusat (uus kleit, huulepulk, kehatoode vms)
* Lemmiktoidu kokkamine
* Õhtu väljas – teater, kino, klubi, kellegi sünnipäev vms
* Spaaõhtu (võib ka improviseerida oma vannitoas või saunas)
* Teater, näitus vm kultuurisündmus

10 hea tuju laulu:
* Justin Timberlake „Can’t Stop This Feeling“
* The Beatles „Here Comes The Sun“
* Olav Ehala „Päikeseratas“
* Pharrell Williams „Happy“
* Queen „Don’t Stop Me Now“
* Katrina And The Waves „Walking On Sunshine“
* Abba „Dancing Queen“
* Apelsin „Aeg ei peatu“
* Roy Orbison „Pretty Woman“
* Marvin Gaye & Tammi Terrell „Ain’t No Mountain High Enough“

10 ennast toetavat mõtet

* Kui olen kurb, vihane, solvunud, pettunud, masenduses, siis luban endal kõike olla süütundeta. Ei manitse end olema tugevam ja ennast kokku võtma.

* Ütlen „ei“ kui tunnen, et ei taha või ei jõua. Nii töös, kodus kui suhetes.

* Ei karda järgida oma tundeid, ei jäta elamata teiste hinnangute pärast.

* Lõpetan pideva vabandamise. Võin kõva häälega naerda ja nutta, teha kohatuid nalju, kõndida minema, ühineda seltskonnaga, öelda „ei“, olla otsustusvõimetu, olla emotsionaalne, olla hirmul, mõelda ümber, olla kõike, mis ma antud hetkel olen.

* Ma ei pea endale korrutama, et ma armastan ennast, kui ma seda parasjagu ei tunne. Ma ei ole vähem tubli, kui ma ennast täna ei armasta. Võin tunda KÕIKE, sealhulgas ka armastusetust. Enda armastamine algab ausast lubamisest, mitte kulunud loosungite korrutamisest.

* Katsun vaadata ennast nii, nagu ma vaatan oma parimat sõpra või oma last. Neid ma ei kritiseeri ega alanda nagu ennast.

* Kogu aeg ei saa kõik olla ideaalne. Tegelikult on väga harva kõik ideaalne. Minu tugevus seisneb selles, kuidas saan hakkama oma halvimate päevadega, mitte kui tubli ja ideaalne olen oma parimatel päevadel.

* Kui ütlen teistele „jah“, siis jälgin, et ei ütleks sellega endale „ei“.

* Võin lahkuda vestlusest, kui tunnen, et inimene väsitab. Ja ma ei muretse, et haavan teist. Ma õpin ENNAST armastama.

* Hoian meeles, et halb ei kesta igavesti. Pärast mõõna tuleb alati tõus, teisiti pole loodusseaduste järgi võimalik.