Maikeni lugu: armastasin oma sõbranna meest

Mul oli imetore sõbranna, kellega saime rääkida kõigest. Olime kui hingesugulased, kuigi väga erineva iseloomuga ja ehk seetõttu ka paremini sobisime. Elasime pikka aega erinevates linnades, ent saime aastas mitmeid kordi kokku. Peale oma mehest lahkuminekut vajasin keskkonnavahetust ja olin taas oma sõbrannale külla sõitmas. 

Ta oli aastaid oma mehega kokku-lahku jooksnud, kuna ta on väga domineeriva iseloomuga ning draamasid oli omajagu. Margus oli aga alalhoitum ja rahulikum, naisest aastaid vanem. Mu sõbrannal oli väga raske elada teadmisega, et ta mehel on ka eelnevalt naine olnud ja sellest suhtest on laps, kes alatihti ka neil viibis. Eriti kurvastas teda, et nende endi suhtes last ei olnud. Ta on pigem inimene, kes oleks tahtnud last saada, et kindlustada meest enda kõrvale, kuna nende suhe polnud väga tugev. Kõrvalt oli näha, kuidas armukadedus oli suhte sees ja lõi kiile.

Tol õhtul olime sõbrannaga, lisaks olid seal tema mees ja mehe sõber. Jõime veini ja õhtustasime. Õhtu oli täis naeru ja nalja, käisime kordamööda saunatamas. Sõbranna väsis ja otsustas magama minna, samuti jäi magama nende sõber. Õhtu läks edasi, jõime Margusega veini. Istusime väljas rõdul ja vestlesime. Järsku juhtus midagi hirmsat - nimelt järjest hakkasid meie argumendid ühtima. Ta adus seda ja hakkas väga leebelt rääkima, kuidas ta pole aastaid kellegagi nii ühel meelel olnud ja nautinud vestlust. Mina kui haavatud naine (kes oli just lahku läinud mehest, kes mind mitmel korral pettis) tundsin ka vaimset lähedust. 

Veinist segi pea saatis mulle signaale, et asi väljub kontrolli alt ja see pole normaalne. Tunnid möödusid ja oli juba öö, sisenesime tuppa, kui ta järsku suudles mind. Ma ei osanud kuidagi reageerida, ent ometi lasin sel kesta. Hetke pärast avaldas ta mulle oma kiindumust ja väitis, et tegelikult on see juba pikka aega nii olnud, kuid tal pole olnud ei julgust ega võimalust seda näidata.

Ma tõrjusin teda ja uinusin, hommikul tundsin kurbust, kõik oli muutunud. Margus viis mu bussile ja ütles, et eilne tähendas tema jaoks paljut. Edasi läks kõik tormiliseks, ta hakkas mulle helistama, vestlesime palju. Samas eraldusin sõbrannast, kes rääkis, kui imetoredas suhtes ta on. Samal ajal ta mees rääkis mulle, kui õnnetu ta on ja tahaks oma eluga muudmoodi edasi minna.

Kuud läksid ja Margus avaldas mulle armastust. Kokku me vahepeal õnneks ei saanud, kuid ta oli valmis oma suhte lõpetama ja soovis, et me kokku koliks. Enne otsustavat hetke avastas naine meie kirjavahetuse ja kõik läks katki, meie sõprus muidugi ka... . Mul oli valus (ja on tänini), kuid ma küsisin ka temalt, et miks ta mulle aastaid on valetanud. Valetanud suhte kohta, mis on tegelikult päris katki. Mees oli talle korduvalt öelnud, et tal pole enam tundeid ja soovib lahku minna.

Nende vahel algas lahing. Tundsin, et pean välja astuma, mees sai sümpaatseks, kuid ma ei suutnud temaga olla. Ta oli ikkagi mu sõbranna mees ja nii ei tehta! Mees oli valmis kõik lõpetama, aga naine ei lasknud lahti, kolis nädalaks eemale, siis tagasi ja nõudis last, kelle ta viimaks ka sai. Ma ei tea, kas see laps parandas asja, kuid mees avaldas ka kaks aastat hiljem mulle armastust ja on proovinud minuga kontakti saada. Sellest on teadlik ka sõbranna. 

Teadlik hirmsast tõest, et tema mehe südames on teine naine. Hing on haige tänaseni nii sõbranna kui Marguse pärast! Paljud mõistaksid mind hukka, ent tunnen puudust oma sõbrannast ja samas on kahju mehest. Eraldi inimestena sooviksin neid mõlemaid oma ellu.

Buduaarile Maikenilt

PS! Kui sa oskad hästi kirjutada ning sul on rääkida oma õpetlik või huvitav lugu, siis saada see aadressile [email protected]

Iga avaldatud loo eest honorar 10 eurot.