10 kindlat märki, et ta valetab

37 kommentaari
10 kindlat märki, et ta valetab

Elu võib saada tõsise šoki, kui selgub, et Sind on suhtes petetud. Osavaks kuulajaks võib siiski saada ühe päevaga, ütleb California ülikooli psühholoogia professor Edward Geiselman.

Elu võib saada tõsise šoki, kui selgub, et Sind on suhtes petetud. Osavaks kuulajaks võib siiski saada ühe päevaga, ütleb California ülikooli psühholoogia professor Edward Geiselman.

Kuigi hiljutise uuringu tulemusi võib edukalt kasutada ka oma elus, on Geiselman uurinud teemat lähemalt ühiskonna tarbeks. Geiselmani sõnade kohaselt on valetamise ära tundmisel oluline mõju vastastikusele suhtele, kuid see võib olla väga raske. Nimelt on valetamine osa inimeste loomulikust käitumisest.

Geiselman on uurinud teemat aastaid ja õpetanud ülekuulamise tehnikat ka näiteks FBI-le.

Aprillis avaldatud uuringus analüüsis ta 60 varasemat uuringut ning ühte enda oma. Osav valetaja ei pruugi sattuda segadusse, kuid leidub teisigi äratuntavaid märke valetamisest.

10 märki, et ta valetab:

1. Ülekuulamise situatsioonis räägib valetaja võimalikult vähe.

2. Isegi kui valetaja on napisõnaline, põhjendab ta spontaalselt asju, mida talt isegi ei küsita.

3. Tõde varjata üritav isiksus kordab talle esitatud küsimusi, et saada lisaaega valetamiseks.

4. Valetaja jälgib väga pingsalt küsija reaktsoone, teada saamaks, kas teda ikka usutakse.

5. Hääle kiirus võib paljastada valetamise. Valetaja ei saa rääkida väga kiiresti, sest jutt tuleb välja mõelda lennupealt ja ta peab samal ajal jälgima küsija reaktsioone. Kui tundub, et vale läheb läbi, kõne tavaliselt kiireneb. Geiselmani sõnul ei pea tõtt rääkiv inimene oma kõnetempot rääkimise käigus muutma.

6. Valetajad kasutavad sageli puudulikke lauseid, st. vastavad küsimusele poolikult.

7. Siirad inimesed täpsustavad oma vastuseid, kui neilt küsitakse üksikasjade kohta. Valetaja tavaliselt lisateavet ei anna.

8. Tõde eelistavad inimesed võivad pilgu suunata küsijast eemale, kui küsimus on keeruline ja nõuab keskendumist. Valetaja heidab pilgu mujale ainult väga lühikeseks hetkeks.

9. Valetaja võib huuli kramplikult koos hoida või näiteks juukseid sasida.

10. Valetaja paljastub viimaks tavaliselt siis, kui tal palutakse sündmustest rääkida tagurpidi ehk siis alustades lõpust.

Geiselmani sõnul peaks oskuslik küsija esmalt küsima üldiseid küsimusi ja alles siis nõudma üksikasjalikku teavet teatavate üksikasjade kohta.

Uuring avaldati aprillis ajakirjas American Journal of Forensic Psychiatry.


Anneli Allikas-Parv

Sarnased artiklid