Intimofoob kardab lähisuhet

Intimofoob kardab lähisuhet

Olen täheldanud nii oma kui ka sõbrannade ning tuttavate kogemustele tuginedes, et meie ümber ja eludes on ringi liikumas hulgi teatud tüüpi „kiiksuga“ mehi. Kuna tänapäeval on levinud igasugused „moodsad“ haigused ja erisugused foobiad, nimetagem neid – intimofoobideks. Kuid kes nad sellised on ja kuidas neid ära tunda?

Olen täheldanud nii oma kui ka sõbrannade ning tuttavate kogemustele tuginedes, et meie ümber ja eludes on ringi liikumas hulgi teatud tüüpi „kiiksuga“ mehi. Kuna tänapäeval on levinud igasugused „moodsad“ haigused ja erisugused foobiad, nimetagem neid – intimofoobideks. Kuid kes nad sellised on ja kuidas neid ära tunda?

Esmapilgul on ta mees nagu mees ikka ja päris atraktiivne, mis seal salata. Kõigepealt on teie esmakohtumine meeldiv. Ta läheneb sulle enesekindlalt, on viisakas ja tähelepanelik vestluskaaslane ning käitumismaneeridelt tõeline džentelmen. Kohtumise lõppedes küsib sinu numbri ja suure tõenäosusega järgmisel päeval organiseerib juba uue kohtingu mõnes intiimses kohvikus või lounges. Edasi areneb teie tutvus kiiresti. Ta taotleb intensiivselt sinu tähelepanu, on romantiline,  temaga on väga meeldiv vestelda, ta avab ennast ja kuulab sind ning on empaatiline sinu vajaduste suhtes. Kindlasti üritab ta sind suudelda esimesel või teisel kohtumisel, sest sa oled ju vastupandamatu – nii naiselik ja seksikas.

Tavaliselt teeb ta teise või kolmanda  kohtumise lõppedes ettepaneku maanduda sinu või tema juurde, et teie toredaid vestlusi jätkata intiimsemas ja hubasemas õhkkonnas. Teatud mõttes sa tajud, et see on natuke liiga vara, aga sa ei suuda vastu panna tema sarmile ja hoolitsusele. Lased temal olla juht ja lähed leebelt mänguga kaasa, sest tema huvi näib nii ehe ja siiras.
Ta pole pealetükkiv, aga on järjekindel. Kui teie kohtumine ei päädi voodimängudega seekord, ta mõistab sind ega käi peale. Kas pole mitte armas?  Järgmine kohtumine nagu iseenesest mõistetavalt toimub sinu või tema pool. Sa tajud, et ta ihaldab sind, te vestlete palju, ka intiimsetel teemadel, ta hoiab sind oma embuses ega suuda oma iha väga hästi talitseda. Isegi kui seekord oled järeleandmatu, sa sulad ja järgmisel korral oled põlvist nõrk ning vastupanu ning kahtlused on hajunud. Sa tunned end temaga väga erilise ja ihaldatuna. Miks siis hoida end tagasi ja keelata midagi, mida te mõlemad väga soovite?

Peale kireööd oled sa kõrvuni sees ja armunud, õhevil ja lootusrikas, kui valmistad rõõmsalt ümisedes talle hommikukohvi ja omletti. Tema näeb välja natuke hajevil ja vaikne, aga noh, mõistad teda, sest öö oli ju nii intensiivne ja kuum, mehepoeg on suurtest tegudest lihtsalt väsinud. Ta lahkub peale hommikusööki, suudeldes sind kiirelt, täpsustamata uue kohtumise aega, kuid mainides midagi sarnast nagu „helistame siis…“
Sa võid ju tunda natuke, et hmm, mis see siis oli, et peale sellist ööd, võiks kalli olla kuumem ja musi tulisem, aga sa ei heida meelt, vaid valid rõõmsalt sõbranna numbri, et oma „printsist“ uusimaid uudiseid vahendada. Sisimas oled kindel, et hakkate tihti kohtuma, ta helistab sulle pidevalt, veedate puhkuse koos ja varsti tutvustatakse sind tema sõpradele ning perele. Kõik tundub super!

Prints ei helista ei samal ega ka järgnevatel päevadel. Oled natuke närvis ja helistad talle või saadad sõnumi. Üldiselt on tal kiire, kuid siiski te kohtute taas, võib-olla veel mitmeid kordi. Seks on endiselt super – kirglik ja kuum, kuid teie kohtumised harvemad ja vestlused külmemad ning initsiatiiv ei ole enam temapoolne. Sa tajud, et ta kaugeneb, aga ei suuda mõista põhjust. Intiimsema vestluse käigus selgub, et ta pole valmis püsisuhteks, kuigi sa talle väga meeldid, midagi tõsist ta ei taha, aga seksisuhe oleks igati OK. Sa võid ju pahandada, et miks ta ei andnud teada sulle juba varem, et on huvitatud vaid seksisuhtest, kuid vastuseks vaatab ta sulle siiralt suurte silmadega otsa ja ütleb, et sa ei küsinud ju.

Kas teie suhe jätkub või ei, sõltub suuresti nüüd sinust. Oma käitumiselt on mees endiselt meeldiv ja väga huvitatud kõigest, mis puudutab magamistuba – täpsemalt voodit ja füüsilist intiimsust, aga oma hingeigatsused ja romantilised lootused oleks parem kui hoiad enda teada või jagad kellegi teisega.

Edasine stsenaarium on üldjuhul teada. Sa tunned end ärakasutatuna seksilelu rollis ja lõpetad suhte või teeb seda tema, sest sinu rahulolematus paistab välja ja tekitab temas seletamatut süütunnet ning pealegi – ees ootavad uued põnevad jahimaad, kus pole tema õrna ego ohustamas mingeid kohustusi ega üleliigseid lootusi. Vähemalt alguses mitte, siis kui jaht veel käib. Sa võid ju mõelda, mis läks valesti või miks ta nii käitus, kas olid liiga kergesti kättesaadav või tema lihtsalt naistekütt, aga see kõik ei muuda fakti, et suhe on läbi ja kõik heietused sel teemal on vaid tagantjärele tarkus.

Selline on intimofoob. Ta tahab seksi, aga kardab tõelist intiimsust – emotsionaalselt lähedust, hingelist sidet. Ta tahab olla vaba, käia kus tahab, teha mida ja millal ning kellega tahab. See kehtib ka seksi kohta. Vähimgi vihje ühisele tulevikule ja seotusele paneb ta kabuhirmus põgenema. Intimofoobi iseloomustab suur ebaõnnestunud suhete hulk ja casanovalik võimetus pühenduda.

Intimofoobide kohta on öelnud üks vana ja tark mees, et need on inimesed, kes ei ole psüühiliselt täiskasvanud. Olenemata east on neid nii kahekümne-, kui ka viiekümneaastaste seas. Intimofoobid ei ole võimelised lähedasi, püsivaid suhteid looma ja hoidma, rääkimata tugevast ja tervest perekonnast. Kui vaadata ringi meie ühiskonnas, tuttavate seas, lugeda lõputuid murekirju suhetes pettunud naistelt (kuigi jah, ka naiste endi seas on see juba suhteliselt levinud haigus), tekib küsimus, et mis on valesti, et neid intimofoobe on nii palju? Neid pole mitte ainult vallaliste, vaid ka perekonnainimeste seas. Suhted on ebakindlad, lihtsalt sõlmitavad ja samas ka kergesti purunevad. Palju on üksikvanemaid ja segaperekondi „sinu, minu ja meie“ lastega ning needki pole tugevad.
Kas on valesti midagi meie kasvatuses, väärtushinnangutes või ühiskonnas, et peresuhted on nii ebastabiilsed ja nõrgad? Kas võib algpõhjus olla selles, et mehe ja naise vaheline „tõeline“ suhe pole enam väärtus omaette? Kuid mis siis on väärtuslik?

 

Buduaarile Katrin Niit