Jaana lugu: minu kolleeg ja tema armuke

Lugu sai alguse sellest, et minu töökaaslasel tekkis uus austaja, kes teda nädalas paaril korral lõunale viis ning aeg-ajal lillede või kommikarbiga üllatas. Loomulikult kuulusid sinna juurde ka sms-id ja pikad telefonivestlused, mille tunnistajaks ma olin, sest töötame ühes ruumis.

Eks kui istud samas kontoris, siis saad osa paljustki, mis pole otseselt sinu asi. Ütleme nii, et ta nimi on Kaidi. Me pole küll sõbrannad, st koos vaba aega ei veeda, aga paratamatult räägime omavahel peaaegu kõigest. Ka meestest. Nii kuulsin ka mina pidevalt Kaidi uuest silmarõõmust ning elasin kaasa ta seiklustele. Näiteks sellele, kuidas mehel oli vaja kodust läbi käia ja midagi võtta, ning Kaidi ootas maja ees autos, kui naine koduuksest välja astus, et mehe autost midagi võtta. See oli täielik napikas, sest mees jõudis viimasel hetkel vahele, et naine autoni ei jõuaks. Või siis sellest, kuidas nad mõnel reede õhtul väljas kokku saavad - mees läheb oma naisega välja, siis naine jääb sõbrannaga ühte kohta pidutsema, ning mees lubab ära koju minna. Tegelikult aga läheb Kaidi juurde või peole, kus Kaidi asub. Põnevaid lugusid sellest, kuidas mees oma naist üle laseb või mida ta naise kohta räägib, kuuleb ja räägib mu töökaaslane pidevalt. Näiteks me saime kõik teada, et selle mehe naisel on toitumishäired ja et ta tegi enne nende abiellumist aborti, sest mees polnud nõus isaks saama. Veel teame me, et naine on mõttetu ajudeta tibi, kes tööd teha ei oska ja peab ennast kõvaks kokaks ja heaks koduperenaiseks, aga ainus, mis ta teha oskab, on Juubeli tordi pulbrile vett lisada ja seda ahjus küpsetada. Ühesõnaga, nalja on saanud palju sellest naisest rääkides ja alati, kui Kaidi sellest räägib, siis ma olen öelnud, et sa oled kordades parem naine ning küll mees varsti oma naise maha jätab ja sinu valib.

Kõik oli tore, kuni ma juhtusin ühe lõuna ajal kontorist välja astuma just sel hetkel, kui kolleeg oma kallimaga hüvastijätusuudlust sooritas. Ja oh imet, see kallim oli minu sõbranna mees. Kuna kiimlus leidis aset autos ja neil oli piisavalt tegemist teineteisega, siis mind ta õnneks sel korral tähele ei pannud, kuid juba nädala pärast jooksime taas kokku ning Kaidi tutvustas meid. Ma tegin näo, et ei tunne ja samamoodi käitus ka sõbranna mees. Ju ta loodab, et ma ei lähe sõbrannale midagi rääkima, ja eks tal on vist ka õigus, sest see teeks sõbrannale liiga palju haiget. Loomulikult kasvas mul sellest päevast huvi oma kolleegi armuasjade vastu - kas nad seksivad, mida mees oma naisest räägib, milliseid lubadusi välja käib jne. Kolleeg rääkis pahaaimamata, et seksinud nad veel (6 kuu jooksul) ei ole, aga mees on talle nii üht kui teist kinkinud - näiteks uue i-Phone'i ja Gucci käekoti ning sünnipäevaks soojamaareisi (reisil käis Kaidi üksi). Mees ütleb, et armastab, aga suhe tõsisemaks ei saa minna, sest enne peab ta oma vana suhte ära lõpetama. Et ainult sel viisil saab kohelda tõelist printsessi ja ta ei taha, et Kaidist  saaks odav armuke, vaid tahab talle kõike pakkuda.

Kaidi rääkis, et kui nad kokku kolivad, siis kindlasti ostab mees uue maja, sest vanas majas on vana suhte energeetika ja ta ei taha viia printsessi sinna, kus õhk pole puhas. Et ta olla naisega mitu korda juba ka rääkinud lahkuminekust, kuid naine on nii saamatu ja nõrguke, et ta lihtsalt ei saa jätta teda üleöö maha ja peab enne talle uue elamise ja töö leidma. Oh kui õilis jutt, kui kõrvale jätta fakt, et oma naisega nad üritavad samal ajal last teha ja naine küll ei tea, et mees oleks temaga õnnetu või plaaniks suhet ära lõpetada. Ja veel, see naine ei käi tõesti tööl, aga tal on magistrikraad välismaa heast ülikoolist, investeeringud kinnisvarasse, kus rentnikud maksavad talle iga kuu rohkem raha kui mees oma äriga teenib, ning väga rikkad vanemad, kes muuhulgas sellele mehele päris palju raha on laenanud, et mees saaks äriasjad korda ajada. Nii et võib-olla on hoopis see põhjuseks, miks mees mängib kodus õnnelikku ja armastavat kaasat, aga linna peal räägib muud.

Nüüd ma siis olen nagu kits kahe või isegi kolme heinakuhja vahel. Ühest küljest pole see minu asi, teisest küljest on kange tahtmine vähemalt ühele neist kolmest midagi öelda. Aga kellele? Ja mida?

PS! Kui sul on oma lugu elust rääkida, siis palun saada see aadressile [email protected]. Iga avaldatud loo eest maksame honorari 10 eurot.