Kerli lugu: õigel Eesti naisel ongi kaks meest!

45 kommentaari
Kerli lugu: õigel Eesti naisel ongi kaks meest!

Ma olen tähtkujult kaksik. Ju seetõttu peab mul ka kõike kaks olema. Endale tahtmatult on mul peaaegu alati ka kaks meest olnud korraga. Kuna ma juba kord selline olen, siis olen õppinud sellest maksimaalselt rõõmu saama. Pealegi olen ma avastanud, et ju siis pole ma kohanud sellist meest, kelles on kõik see olemas, mida ma vajan.  Ühest küljest see mõmmilik romantilisus ja hoolivus, hea suur süda ja rahulikkus, ning teisest küljest selline pisut elumehelik ja pätilik julgus riskida, seigelda ja mängida suurelt. Tavaliselt on normaalsed kutid (nn pereisamaterjal) vaesed ja ambitsioonitud, väga tihti on nad ka füüsiliselt koledad ja pekised.

Ma olen tähtkujult kaksik. Ju seetõttu peab mul ka kõike kaks olema. Endale tahtmatult on mul peaaegu alati ka kaks meest olnud korraga. Kuna ma juba kord selline olen, siis olen õppinud sellest maksimaalselt rõõmu saama. Pealegi olen ma avastanud, et ju siis pole ma kohanud sellist meest, kelles on kõik see olemas, mida ma vajan.  Ühest küljest see mõmmilik romantilisus ja hoolivus, hea suur süda ja rahulikkus, ning teisest küljest selline pisut elumehelik ja pätilik julgus riskida, seigelda ja mängida suurelt. Tavaliselt on normaalsed kutid (nn pereisamaterjal) vaesed ja ambitsioonitud, väga tihti on nad ka füüsiliselt koledad ja pekised. Mulle ei meeldi vireleda või veel hullem – meeste elu kinni maksta. Ja need nn kreisid mehed – nendel on raha, nendega saab seigelda, maailma avastada, nad oskavad seksida, naisi hulluks ajada, nad on hoolitsetud, aga nendega enda püsivalt sidumine on üks suur südamevalu, sest truudust sealt pikaks ajaks ei tule. Tihti on nad juba abielus või vähemalt mitmele naisele lapsi teinud. Sellise mehe võtab endale küll ainult mõni noor kullakaevaja, kes on nõus palju sõnnikut igapäevaselt alla neelama ja oskab seejuures võõrastele head nägu näidata.

 

Nii ma siis kuidagi saatuse tahtel olengi peaaegu alati kahes suhtes korraga ja tunnen end päris turvaliselt. Paljud inimesed, kellele olen rääkinud oma elufilosoofiat meeste osas, ütlevad, et tegelikult väärivadki Eesti mehed seda, et naisel on kaks meest korraga, sest nad ise ju kohtlevad naisi täpselt samamoodi. Mul on umbes kümme sõbrannat, st naist, keda ma tunnen lähedalt ja kellega on meil usalduslik suhe. Mina olen nendest ainus, keda praegune või mõni varasem mees pole petnud, sest ma lihtsalt ei lasku sellistesse suhetesse, et mees mind enda omaks peab ja nagu lillevaasi koju aknalauale jätab. See tähendab, et loomulikult on nad minu ajal ka mõne teise naisega olnud, aga mind see asjaolu ei huvita ja ma ei võta seda kui petmist. Seega, kurb statistika ütleb, et peaaegu kõik Eesti mehed, isegi need nohiklikumad pereisa tüüpi mehed, otsivad seiklust ja võimalust oma naist petta. Ja kui tõesti leidub mõni, kes pole selline, siis selle kõrval aasta aastasse elades närtsib Eesti naine lihtsalt ära. Kui see tõesti on nii, siis öelge armsad naised, miks teie nunna mängite, kannatate ja elu ei naudi?

Ma tahan teile öelda, naised, et ärge olge nii konservatiivsed ja igavad. Kus on, sinna tuleb juurde ja muutuge selleks, kuhu tuleb, mitte kust läheb. See paneb ka mehed rohkem vaeva nägema ja nende kvaliteet meie elus tõuseb. Kui räägitakse, et Eestis on vähe mehi, siis minul on neid alati olnud rohkem kui vaja. Ja kui palju need erinevad suhted mind arendanud on? Igal mehel on ju omad oskused, huvid, hobid ja paratamatult saad ka sina sellest pisut või natuke rohkem osa ning tarkusi juurde. Kui sa ei otsi meest vaid tahad lihtsalt elu nautida, siis sellisele naisele kleepuvad nii vallalised kui abielumehed iga kell külge. Ole ka sina selline, mitte see, kes praegu konservatiivselt nina krimpsutab ja mind arvutiekraani ees litsiks sõimab. 

 

Tegelikult on olnud mu elus ka perioode, kus olen vägagi monogaamne, aga see pole mu teadlik valik, sest aeg-ajalt lihtsalt üks suhe saab läbi ja nii ma siis olen näiteks kuus kuud vaid ühele mehele truu. Või olen ma hetkeks uskunud, et olen kohanud seda ainukest ja õiget. Aga see ei kesta kaua. Mul peab olema minu vabadus ja isegi kui ma olen suhtes, siis ma veedan palju vaba aega ilma meheta. Eks seal tekivad ka uued kontakti ja kuni keegi pole minu ees põlve maha visanud ja naiseks palunud ning mina pole sellele “Jah, kallis” vastanud, seni ma isegi ei näe põhjust, miks ma peaksin olema truu ühele mehele, kes on küll mees, aga minu jaoks väikese algustähega mees. 

 

Ma tean, et paljud naised ei mõtle nii nagu mina. Ja tavaliselt ei mõtle nii need, kes ise on õnnetus suhtes ja ei julge lahku minna, ei leia armukest või uut meest, ning need, kes on veel värskelt armunud.  Mitme mehega samal ajal suhtes olles pole mul kunagi olnud südamevalu ja ma pole nutnud patja mingi mehe pärast, nagu mu sõbrannad seda teevad.  Eks see saladus peitub vist selles, et kui üks suhe saab läbi, on mul kohe tagataskust võtta lohutaja, kes mind kiiresti lahkunud mehest üle aitab. Mehed pole kunagi maailma lõpp, mehed tulevad ja lähevad. Ja tänapäeval peab iga naine sellega arvestama, kui ta ei taha olla üksik või õnnetus suhtes. 

Olen alati sellise mõtlemisega olnud. Juba alates 14ndast eluaastast, mil esimesed süütud romantikasuhted tekkisid, pidin ma alati kahega samaaegselt käima. See tekitas loomulikult pingeid ja ragistamist, aga peamiselt ikka meeste vahel, sest õige mees ei lase lippu alla vaid hakkab võitlema. Ja oi, kui üks õige mees võitleb, siis kasutab ta sõjarelvadena sajaõielisi roosisülemeid ja päikeseloojangus kaatrisõitu Tallinna lahel, spaa-pakette, Gucci kotte ja puhkusereise. Ja minul pole loomulikult midagi selle vastu, et mind hellitatakse – selleks ju naised siia ilma loodud ongi.  

Üldiselt panen ma meestega suheldes juba alguses paika, et mina pole nende omand ja enamusele see ka sobib. Mis neil ikka valida on, teine variant oleks olnud minuga üldse mitte suhelda, aga seda nende ego ei kannata välja. Mehed on selles osas palju normaalsemad, et nendega on võimalik  reegleid kokku leppida ja nad ei tule sulle peale esimest vahekorda ütlema, et on armunud ja ma peaksin nüüd ära valima, kas tema või see teine. Eks neil ka endal on mõni teine silmapiiril või tekib sinna ja seetõttu ongi ka meie suhted kuidagi valutult ja sujuvalt läbi saanud. Minu meelest ongi see inimsuhete normaalne ja harmooniline kulgemine. Mitte et kõik suhted peaks läbi saama, aga kui mingi suhte aeg saab  läbi, siis minnakse sõbralikult lahku. Ja kui mõni suhe on loodud kestma, et see siis ka kestab ja kulgeb õnnelikult ja rahulikult. Sest oled sa mees või naine, aga kui sulle ikka keegi väga meeldib, siis iseenesest kaob sul huvi ja soov kellegi teisega olla. Kui see soov ei kao, siis on targem suhet vabalt võtta ja seda peaks tegema ka teine pool. 

Vaadates, kui palju valu tekitavad naistele nende paarisuhted, tahan vaid öelda ühte: võtke suhteid kergemalt, nuhkige vähem oma meeste järel, armastage aga ärge omage mehi. Ja kui te pole õnnelikud, siis otsige endale armuke ning näete elu hoopis uues valguses. Keegi pole kellegi oma ja ma tahan veel lisada, et armuke ei tähenda alati mingit räpast seksi kuskil hotellinurgas. See võib olla ka mõni tore silmarõõm, kelle nimel end üles lööd ja kogu sinu afäär võib vabalt piirdudagi sellega, et ta õpetab sulle sel suvel tasuta lohesurfamist. Sest sa lihtsalt oled nii äge naine!

Carpe Diem, naised!

 

Kogenud ja õnnelik naine ja ühe lapse ema