Madame M: õige mees on naise parim sõber!

Madame M: õige mees on naise parim sõber!

Kui ma küsiksin teilt, naised, kas teil on mõni hea meessõber, siis enamus vastaksid, et on. Minul on neid isegi mitu- mu eksmees, mu üks kunagine ülikoolikaaslane ja veel lapsepõlvest üks naabripoiss, kelle perega ma suhtlen ja keda ma juba 31 aastat sõbraks pean.  Kuigi paljud mehed ei tunnista sõprust naistega, siis meie peame neid ju ikka oma sõbraks.

Kui ma küsiksin teilt, head naised, kas teil on mõni hea meessõber, siis enamus vastaksid, et on. Minul on neid isegi mitu- mu eksmees, mu üks kunagine ülikoolikaaslane ja veel lapsepõlvest üks naabripoiss, kelle perega ma suhtlen ja keda ma juba 31 aastat sõbraks pean.  Kuigi paljud mehed ei tunnista sõprust naistega, siis meie peame neid ju ikka oma sõbraks.

Muide, see, et nad meid sõpradena ei hinda, on ka teaduslikult tõestatud. Nägin nädalavahetusel telerist üht populaarteaduslikku filmi, milles läbi viidud meeste taju uuring kinnitas, et 89% naistest, kellega nad päeva jooksul suhtlesid ( tööl, tänaval, peol jne.) tekitasid neis mingil tasemel seksuaalset pinget. Mehed seksiksid võimaluse korral iga naisega ja kui nad seda ei tunnista, siis arusaadavalt on põhjuseks nende allasurutud ihad või siis mingi nn ajutiselt segav faktor, mis taju mõjutab- näiteks on nad hetkel armunud või haiged või töö kaotanud ja seetõttu ei võta nende keha naiste energiat sel kujul vastu, milleks see tegelikult võimeline on. Kui palju sellest on tõsi, mina ei tea. Selline aga oli minu poolt vaadatud filmikese sõnum.

Ehk siis taas kord tekib küsimus, kas mehed on üldse võimelised tõeliseks sõpruseks, millega pole seotud omakasu, iha või mõni muu tagamõte või kasvõi alateadlik seksuaalne fantaasia. Ma hakkan selles aina enam kahtlema. Kõik me ju tahame suhelda meeldivate inimestega ning hoiame eemale ebameeldivatest. Meeldivatel inimestel on omavahel teatud tõmme, kui aga nendeks inimesteks on mees ja naine, siis suure tõenäosusega on sellel tõmbel mingi seksuaalne alatoon. Seetõttu, ma küll hoian ja hindan oma sõpru, aga tegelikult on mul vaid üks tõeline sõber- see on mu oma mees ja ma usun, et see peabki nii olema.

Minu kodumaa filosoof Nietzsche armastas öelda, et mitte armastuse puudus ei aja paare lahku, vaid sõpruse puudus. Igaüks, kes on pikalt ja õnnelikult püsisuhtes olnud, võib kinnitada, et sõprus on õnneliku pereelu alus. Kuhu jääb siis kirg ja armastus? Ojaa, ka neil on tähtis roll paarisuhtes, vägagi tähtis. Ja eks armastus ongi ju üks sõpruse vorme, või siis vastupidi. Aga nii nagu aju on meie keha staap, nii sõprus on meie suhte keskpunkt- ilma selleta ei saa. Õigem on vist öelda, et vaadates ümberringi eksisteerivad paarikesi, siis saab küll, aga nii see asi ei kesta. Ma olen tähele pannud, et suhetes, mille keskpunkt pole sõprus, on harmoonia paigast ära- seal mässavad armukadedus, ebavõrdsus ja kõik sellised kontrollimatud tunded ning emotsioonid, mida sõpruse juures ei ole. Sõbral sa ei keela õhtul teiste sõpradega välja minna. Ja sõber ei ütle sulle ka seda, et täna sina ei tohi välja tulla, sest ta läheb teiste sõpradega. Sõber võtab su alati seltskonda, kui sa vaid tahad. Sõbrale sa ei tekita emotsionaalseid pingeid ja ei solva teda. Liiga tihti tuleb ette, et sõpru hoitakse kordades rohkem kui oma kallimaid.

Kuni mees ja naine on oma lähisuhtes eelkõige sõbrad, seni nad on lahutamatud. Tõeline sõprus liidab inimesed igavesti. Kuid samas on need inimesed täiesti eraldi arenevad isiksused, kes on teineteisele toeks ja abiks, aga mitte ainult seda. Niipalju, kui sõpruse sisuks on olla teise jaoks olemas ja talle appi tormata, on selle sisuks ka koos elu nautida. Meie paaridel on tihti see asi paigast ära- muresid jagatakse, aga rõõme jagada ei osata. Kuna elu sisu on siiski seda ka nautida, siis eelkõige peab hea mees või naine pakkuma lõbusat seltskonda, pingevaba ajaviidet ja olema huvitavaks kaaslaseks igasuguste seikluste ja kirgede  kogemisel. Oluline on  silmas pidada, et elukaaslast ei otsita mitte selleks, et endal oleks kergem elada. Ka tõeline sõprus pole ju teise ärakasutamine. See on võrdne suhe, kus mõlemad annavad ja saavad kokkuvõttes ühepalju ( võib olla küll erineval viisil) ning suhe pakub mõlemale rahuldust, kindlustunnet ja rõõmu.  Siis on suhtes positiivne energia ja rõõm, mis paneb alati tundma, et ma tahan selle inimesega koos olla. Kui siia nüüd juurde lisada kirg, siis kas see polegi mitte armastus, mis meest ja naist koos hoiab?

Naised, kuidas on teil lood oma parima sõbraga? Ma juba kujutan ette, et paljud teist ütlevad selle peale: mu mees ei võta mind kui sõpra! Ja nii see on, eriti eesti meeste puhul. Aga siin toimib üks hea reegel- et mehest saaks sõber, tuleb alustada sellest, et hakata ise talle eelkõige sõbraks, ja alles seejärel litsiks, kokaks ja koristajaks!

Ahjaa, enne kui ma teid teemat kommenteerima ja oma kogemusi jagama kutsun, annan teada, et minu eelmise teema lemmikkommenteerija oli Nayne. Palju õnne, sulle kuulub Lanvini parfüüm, mille saad kätte Buduaari kontorist. Uuel nädalal läheb kommenteerijate vahel taas jagamisse üks parfüüm, sel korral on tegu taas Escada S parfüümiga.