Mehed on marsilt, naised veenuselt?

Kadri Põldma
[email protected]

{:277410 width=150 height=186 align=left}Ausalt öeldes pole ma kunagi varem selle peale mõelnud, et mehed ja naised võiksid olla üksteisest liiga erinevad ja et nendevaheline suhtlus võiks osutuda ebareaalselt keerukaks. Käisin külas sõbrannal, kes oli just oma mehest lahku läinud ning oli endale seltsiks raamatukogust kaks virna eneseabi raamatuid laenutanud. Sirvisin siis neid veidi...

Enamus raamatutest rääkis sellest, kuidas mees tõlgendab naise öeldut. Näiteks kui naine ütleb, et ta on liiga väsinud et seksida, saab mees sellest aru nii, et naine ei armasta teda ja ei taha meest puutuda, sest mees tundub talle vastik.
Naistele soovitati, et seksi ajal tuleb mehega rääkida ja teda kiita, ent vastu ei tasuks midagi oodata, sest meestele endile ei meeldi seksi ajal ise rääkida.
Kui naine mehele soovitusi jagab, noh ütleb näiteks et pane turvavöö peale, siis võtab mees seda näägutamisena ning see käib tema ego pihta, nagu ka paljud muud asjad. Mees tahab kõike ise teha ja tunneb ennast vähem mehena kui naine teda õpetab. Samuti ei tohtinud mehe laokil olevaid asju üles korjata ega talle mainida, et korjaku need ehk ise üles. Öelda ei tohi sellepärast, et siis on see jällegi näägutamine, ise ei tohi korjata aga seetõttu, et siis oled sa mehele ema mitte naine. Ja see meestele ei meeldi kuna ülehoolitsev naine vihjab mehe saamatusele ning see ju riivab nende habrast ego! Õige naine ootab, millal mees ise oma asjad kappi paneb. Mitte, et see võtaks mõnikord nädalaid...

Lõppkokkuvõttes jäi mulje, et ideaalne naine oleks see, kes kunagi mehele vastu ei vaidle, midagi ei soovita ning alati kõigega lepib. Paras tallaalune või mis? Selline suhtumine oli enamuses eneseabi raamatutest, nii uuemates kui vanemates.

Aga asi ei piirdu ainult raamatutest sirvituga. Paljud tuttavad ja sõbrannad on läinud mehest just lahku sellepärast, et mees ei suuda pidada dialoogi, vaid eelistab monoloogi. Kui naine midagi mehele õpetab, siis saadakse selle peale vihaseks ning tekib tüli. Selle asemel, et rõõmustada, et naine midagi kasulikku soovitab, saadakse vihaseks ja jälle on egole pauk antud. Paha paha naine!
Kui naine on ülihoolitsev, siis harjuvad mehed sellega nii ära, et ei liiguta enam varsti ise varba otsagi ning siis muutub naine kurnatuks. Miks peab tema kõik üksi ära tegema? Kõik ju algas sellest, et naine tahtis lihtsalt mehe eest veidi hoolitseda, nüüd aga võtab mees kõike iseenesestmõistetavalt ning ei hinda naise pingutusi absoluutselt. Jälle põhjus tülitsemiseks.
Kui naine pole ülihoolitsev ja jätab ka mõned asjad mehe teha, on samuti tüli majas. Minu sõbranna eksmees ei mõistnud näiteks seda, et kuidas saab ülikoolis käiv naine sessi ajal olla nii väsinud, et ei jõua mehele koju tulles süüa teha. „Sina ju ei tee midagi, samal ajal kui mina tööl käin!” Mehed arvavad, et füüsiline töö on Töö suure tähega ning õppimine midagi muud.

Kas tõesti siis ongi elu selline, et enamus asju riivab meeste ego ning naise soovitused on alati näägutamiseks mõeldud? Tundub, et kergem oleks olla omasooihar. Ühise keele leidmine paistab sel juhul  igati reaalsem.

Naistele on tehtud sadu raamatuid teemal „mida mehed mõtlevad?”. Aga mitu raamatut on tehtud meestele vastupidisel teemal? Pakun välja, et keegi võiks kirjutada meestele mingisuguse  pühakirja, kus on sees kõik põhitõed naiste kohta. Stiilis „mida naised mõtlevad kui nad seda ja teist ütlevad”. Paar olulisemat punkti võiks olla kindlasti järgnevad:

- Kui naine on liiga väsinud, et seksida, siis enamasti ta seda ka on, pole mõtet solvuda ja mõelda, et naine sind ei armasta.  Armastab küll, aga las ta puhkab end  välja! Siis ongi ju parem seks. Kui mees ise väsinud on, siis ei jaksa ta ju ka mässata. Asetagu end samasse olukorda.
- Naise eesmärk ei ole näägutamine. Kui naine mehele midagi soovitab, siis tuleb see enamasi heast südamest ja hoolitsemisest. Mõelgem nüüd loogiliselt, soovitus turvavöö kinnitada näitab ju, et naine armastab oma meest ega taha, et mehega õnnetus juhtuks.
- Mees pole naise arvates vähem mees kui ta mõnikord kellegi teise nõu kuulab (selleks teiseks võib olla ka naine). Kes teisi kuulab ja nende vigadest õpib on hoopis tark!
- Naine hoolitseb enamasti hea meelega mehe eest, teeb süüa, koristab jne kui mees seda hindab ja oma tänu välja näitab. Mõnikord võiks mees ka ise naist aidata. Naistele ei meeldi olla oma mehele ema eest, sellepärast võikski mees mõnikord ise ka kodutöid teha.

Kui mehed endale neid tõdesid tunnistaksid, siis poleks põhjust paljudeks tülideks ning naised ei peaks üksikuna kurvastama ja virnades eneseabi raamatuid lugema.

Loomulikult ei väida ma seda, et naised toimivad alati õigesti ja mehed mitte. Olen tähele pannud, et paljud tülid tulenevad vähesest suhtlemisest. Kõik oleks ju kergem kui mehed ja naised end rohkem põhjendaksid. Selle asemel, et mees eemale tõrjuda, võid talle ju öelda : „Kallis mees, ma tahaksin sinuga väga seksida, aga kas me ei võiks enne veidi puhata ja üksteise kaisus niisama olla, olen väga väsinud.”
Ja mees selle asemel, et alati kõige hullemat eeldada võiks oma naiselt küsida, mis teda vaevab ja kas ta saab teda ehk aidata.

Inimesed peaksid omavahel rohkem suhtlema, nii jääks ära mitmeid tülisid, mis hiljem lahkumineku põhjustavad. Kui midagi hingel on, räägitagu see kohe ära! Ja ikka dialoogi, mitte monoloogi vormis.  Mehed võiks oma kiviaegsest vaatest lahti saada nagu tahaksid naised nende kallal ainult iriseda ning naised võiksid oma soovitusi meestele õrnemalt serveerida. Selle asemel, et öelda „No ma ütlen kurat, mis elukas sina küll oled, jälle sul on turvavöö kinnitamata” võiksid ju öelda :”armas mees, pane turvavöö kinni, siis saame elulõpuni õnnelikult koos elada.”

Mehed pole Marsilt ja naised pole Veenuselt, suhelge omavahel sügavamalt ja leidkem aega teineteise mõistmiseks, oleme kõik samalt planeedilt :)