Minu lugu: olen vägivaldne naine

Minu lugu: olen vägivaldne naine

Seekordne “oma elu lugu” on pärit Buduaari foorumist. Üks tütarlaps on  nutab, loobib asju ja peksab vihahoos oma kallimat ning tahab sellest välja tulla. Loe, mida ta tunneb ja ehk on sul talle head nõu jagada…

Seekordne “oma elu lugu” on pärit Buduaari foorumist. Üks tütarlaps on  nutab, loobib asju ja peksab vihahoos oma kallimat ning tahab sellest välja tulla. Loe, mida ta tunneb ja ehk on sul talle head nõu jagada…

 

Tere. Ma ütlen kohe ära, et EI SOOVI tagasisideks kuulda, kui värdjalikult ja valesti ma käitun ja kui haige eit olen, sest ma tean seda kõike ise väga väga hästi ja tahan sellest kõigest lahti saada. Sellel eesmärgil siia ka kirjutan.

 Kui ma lähen väga närvi, siis ma hakkan asju katki loopima, aga no seda teevad tegelikult vihahoos päris paljud naised. Märksa hullem on see, et ma lähen ka kallimale kallale.

 Kõige rohkem ajab mind närvi lõpuks see, kuidas mees laseb mul lihtsalt mitu tundi järjest üksinda nutta. Viimane kord näiteks kõndisime öösel 3 km koju ja terve see tee mina nutsin, temal oli jumala savi. Ja kodus ka, nutsin tükk aega, tema aga jõi rahumeeli teises toas kohvi. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et miks ma peaksin lihtsalt niisama tal üldse laskma niiviisi teha, et ta absoluutselt mulle tähelepanu ei pööra. Läksin tema juurde ja viskasin selle kohvitassi puruks. 

 

Nüüd on uus lagi ja sein täiesti rikutud. Pärast seda tülitsesime veel ja ka tema läks närvi – lõi minu ostetud mopi puruks, kogemata vastu telekat ja selle tõttu pole meil enam telekat ka. Siis tülitsesime veel ja ma läksin talle kallale. Samuti läksin kallale talle umbes poolteist nädalat tagasi, kui ta jättis mind üksinda õue nutma ja hakkas minema kõndima. Siis läksin ka tõsiselt endast välja.

Me oleme sellest rahulikult ka rääkinud ja ma olen öelnud talle, et ta saab selleks ise ka väga palju kaasa aidata, et ma ei läheks nii endast välja. Ma saan aru, et ma tegin viimane kord valesti, aga samas – milline meesterahvas laseb oma tüdrukul tõesti mitu tundi järjest lihtsalt ulguda, kusjuures olles olukorra ise põhjustanud? See algas sellest, et me tulime joonuna küla pealt ja mingi hetk ta hakkas mulle halvasti ütlema. Küsisin, et kas see nagu nii käibki, et tema võib mulle lihtsalt lampi hakata halvasti ütlema täpselt siis, kui ise tahab. Ja ta vastas: “Jah, nii käibki.
” Tol õhtul mõtlesin veel, et ükskõik mis on, ma ei hakka nutma. Aga no ajab küll. 
Vanasti ta ikka võttis ümbert kinni ja tihti hakkas ise ka nutma, kui minul sant olla oli. Aga nüüdseks on ilmselt harjunud ja on savi juba. Niiviisi üksinda jätab ta mind juba viimased aasta aega, eelmisest suvest saati. Koos oleme olnud kaks aastat. Ja siis ma hakkangi asju lõhkuma ja muutun vägivaldseks. Iga kord pärast mõtlen, et see peab jääma viimaseks korraks, nii ei saa, peab jääma! Aga ei jää … Vaevalt et psühholoog aidata saaks … Ma pean ise tegelema sellega ikka. 

Ma tirin juustest, mõnikord löön rusikaga selga, pähe ja põlvega munadesse ehk siis teen asju, mille tegemine võib täiesti saatuslikuks saada mehe tervisele … Ja kui mõistus pähe tuleb, siis olen nii vihane ja solvunud enda peale. Ma ei saa aru, kuidas ma üldse nii teha saan, kui n-ö tülidevälisel ajal olen täiesti hea ja armas tüdruk talle, toetan ja hoolitsen. Ise väidab ta ka koguaeg, et vaatamata kõigele olen ma siiani parim tüdruk, kes tal olnud on. Ütleb täiesti siiralt, et armastab mind ja on nii õnnelik, et ta minuga koos on. Ja siis tüli ajal käitub täiesti ükskõikselt minuga. Ja mina siis käitun ka vastavalt …

Kindlasti võtke arvesse ka seda, et kui me tülis ei ole, on kõik väga tore. Teeme meeletult nalja ja naerame hästi palju, hoolitseme teineteise eest, vaatame üksteist ikka veel nagu mingid vastarmunud.
 Me ehitame ka koos korterit, aga selliste tülide ajal, kus temal on jumala savi minust, tekib küll alati mõte, et mis kuradi mõtet sellel kõigel on. Mis mõttega ma aitan seda korterit tal üles ehitada, kui nagunii kui kunagi lahku läheme, lendan mina siit kus see ja teine. 

Plaanisin algselt küll küsida lihtsalt, kuidas ma oma vägivaldse käitumise ja emotsioonide toime tulen (et ei hakkaks nutma ka niiviisi iga kord), aga tuli seda juttu natuke rohkem juurde. Ehk aitab siis see olukorda võõrastel inimestel natuke paremini mõista.

Ja tuletan siis ka meelde, et ei oota mingit sõimu, kuna sellest ei ole kasu …

 

 

Buduaari foorumist kasutaja Kana1

Kui tahad foorumis kasutajale head nõu anda, siis teema asub SIIN