Reklaam sulgub sekundi pärast

Minu sõbranna lugu: 3 elu hääbumas, 1 veel sündimata

Lõunatasime naiskolleegiga esmaspäeval koos, oleme siiski veel kaks suhteliselt võõrast inimest, sest puutume kokku vaid lõunaajal ja muust kui töö ja n-ö ilmajuttu ei aja, kui ühtäkki ütleb tähtsusetu jutu vahele lause: „Sain laupäeva õhtul mehe käest peksa.“


Lõunatasime naiskolleegiga esmaspäeval koos, oleme siiski veel kaks suhteliselt võõrast inimest, sest puutume kokku vaid lõunaajal ja muust kui töö ja n-ö ilmajuttu ei aja, kui ühtäkki ütleb tähtsusetu jutu vahele lause: „Sain laupäeva õhtul mehe käest peksa.“

Ja jätkas mingil muul tööga seotud teemal edasi. Lõunat sööme alati kaheses lauas.  Mul võttis paar hetke aega see info läbi seedida, vaatasin ümberringi, teised kolleegid kädistasid valjuhäälselt edasi ja ei kuulnud millest me rääkisime. Või vähemalt ei pandud seda lauset tähele. Ta ikka vuristas midagi edasi algsel teema. Pole küll viisakas, aga katkestasin teda ja uurisin peksuasja edasi. Iga lausutud sõnaga oli tunda kergendust ta hääles, et sai sellest rääkida.

Helena (26) elab koos oma esimese armastusega, kellega on ühine laps (6 a tüdruk). Ta oli 17, kui suhe algas. Enne seda juhtumit pole teda väidetavalt pekstud, samas on viimastel aastatel vaimne terror, mida ta tunnistada ei taha. Elukaaslane kaine peaga alandab, kui võimalus tekib: oled nii paks ja rasvane (pikkust on tal u 160-165 cm ja kaal u 57-60); su käed kasvavad valest kohast, sa ei oska midagi teha; sa kõnnid valesti; istusid valesti; käid ebasobilikult riides; miks sa oma juustega midagi ei tee; sul polnud õigust siinkohal suud üldse lahti teha, jmt. Iga psühholoog nõustub minuga, et see on puhas klassika.

Algselt olid mõlemad klubiloomad, alkohol ja seltskond oli igapäevane. Lapse sünniga on Helenal vastutustunne kasvanud, ei joo, ei suitseta, pühendub lapsele. Mees aga klubitab ja sõbratab edasi. Väites, et naine on igavaks muutunud, enne oli temaga ikka nii hea. IGAL õhtul pärast tööd tarbib elukaaslane u 10-12 õlut teleka taga, pärast mida muutub agressiivseks. Nii ka see õhtu: Helena oli sõbranna juures, et nende lapsed saaksid koos mängida. Koju tulles veetsid nad lapsega oma tunnikese üldse koridoris ukse taga, sest elukaaslane ei lasknud neid sisse. Kujutate ette vastu seina nõjatuvat magavat last, kui ema uksel võimleb, et oma koju saada? „Sain laupäeva õhtul mehe käest peksa, sest jõudsin lapsega sõbranna juurest väga hilja tagasi, kella 23 aeg. Ja seda lapse nähes“. Lapse uni kadus poole ööni ehmatusest. Iga kord, kui isa kõvemat häält teeb, jookseb tütar emast kinni hoidma karjega: "Issi, ära löö emmet". Isegi kui see röögatus tuleb jalgpallimängu peale. Kõige jubedam olukorra juures on see, et Helena on rase 5. kuud. Peksa sai rase naine, sest ta ajas mehe närvi. Kainena elukaaslane vabandust ka ei palu, sest siiralt usub, et kõik ta tegevus on naise vastu õigustatud. Ta on ju ise kõiges süüdi. Ajas mehe endast välja oma käitumisega. Siinjuures minu jaoks arusaamatu, et teist last tahtis just mees, mitte Helena.

Olen pakkunud talle oma abi, samuti ta pere-tuttavad, kes asjasse pühendatud, et sellest olukorrast pääseda. Mille peale ta kostab ainult, et kas te tahate mu matustel viibida, ta ju lööb mu maha, ma ei taha midagi muuta ja ei taha teie abi. Ärge sekkuge. Ta usub, et mees muutub – jah varsti on ta talle seaduslik abikaasa, sest minnakse registreerima.  Keeldub kategooriliselt igasugusest abist, toest. Aga reaalselt olukord ju ei parane, vaid süveneb.

Ma saaks võibolla veel kuidagi aru, kui tal poleks kuhugi minna ja poleks tuge, oleks lahkumine raske, aga Helenal on väga rikkad vanemad. Isa ostis talle 4-toalise korteri, kus on tehtud remont ja kvaliteetmööbel sees. See on tema nimel. Kuhugi pole vaja minnagi. Tal pole õrna aimugi, mis on materiaalne puudus, sest ema-isa maksavad, nii et see pole kindlasti hirm selle ees, et jääb nänni rahaliselt laste kasvatamisega - nii on ta ise öelnud. Tal on armastus - tõeline! See armastus võib hävitada 3 elu, üks kusjuures veel sündimata. Selle mõistmist pole ollagi.

Armastada ja karta pole küll inimlik enda vastu. Kallid naised, kes Te olete sarnases olukorras, kui Te ise ennast ei austa ega armasta, siis mitte keegi teine seda tegema ei hakka. Oma elu eest tuleks ikka endal vastutus võtta ja kui on abikäsi, siis selle üle tänulik olla.

Buduaarile Niina

PS! Kui sul on oma lugu rääkida, siis saada see aadressile [email protected]. Avaldatud loo eest honorar 10 €.