Mirjami lugu: õige mehe leiab interneti kaudu välismaalt

Nagu öeldakse, võid armastuse leida igalt poolt. 34-aastane Mirjam räägib Buduaarile, et on alati olnud väga skeptiline internetist kaaslase otsimise osas, kuid just sel viisil kohtas ta enam kui kuus aastat tagasi oma lapse isa, kes elas tol ajal temast 13 000 kilomeetri kaugusel. “Kuigi ma usun, et igaühele on maailmas mitu õiget kaaslast loodud, siis suhteliselt raske on uskuda, et kõik need sinu võimalikud õiged eluarmastused elavad sinust 100 kilomeetri raadiuses,” avab Mirjam põhjusi, miks ta registreeris end seitse aastat tagasi rahvusvahelise suhtlusportaali match.com kasutajaks. 

Liitumistasu oli 100 USA dollarit ja see tundus väga krõbe raha olema. “Kuna teenisin tol ajal dollaritesse arvestatuna umbes 500 dollarit, oli see summa minu jaoks ikka tõesti suur. Olin mõnes mõttes meeleheitel, sest oma 27 eluaastaga ei olnud ma Eestis kohanud ühtegi normaalset meest ja kuidagi mõttetu tundus lihtsalt selle pärast reisima minna, et äkki kuskil keegi on sinu jaoks. Samal ajal oli enamik minu sõbrannasid abiellunud ja väikeste lastega kodus, mina aga käisin endast viis aastat nooremate sõbrannadega ööklubides ja otsisin seda õiget.” 

Tol ajal ei olnud Mirjam tuttav suhtlusportaalidega, tal ei olnud kontot ei Orkutis ega Rate’is ja seetõttu ei osanud ta arvatagi, milline sotsiaalelu toimub internetis. “Panin oma profiili üles ja usute või mitte, aga sain esimese nädalaga enam kui 50 kirja, kusjuures kõik olid väga asjalikud mehed.” Mirjam ütleb, et tasuliste tutvumisportaalide suurim eelis ongi see, et sinna ei riputa ma profiili üles seiklusi otsivad muidumehed, vaid tõesti sellised inimesed, kel pole aega kuskil kohvikus naisi otsimas käia ning on huvitatud tõsisest suhtest. “Minu üllatuseks oli enamik minuga ühendust võtnud mehi kõrgema haridusega ja 30–40-aastased, kel polnud ei naist ega lapsi. Nad olid lihtsalt karjääri teinud, õppinud ja reisinud ning nüüd leidsid, et on sellesse vanusesse jõudnud, et tuleks naine võtta ja pere luua.” 

Neile, kes suhtuvad internetis meheotsimisse skeptiliselt, ütleb Mirjam, et see on tõesti kõige ideaalsem võimalus, sest kuskil peol, kontoris ega spordiklubis pole korraga sellist valikut kui interneti tutvumisportaalides, kus võid mehi enda jaoks pikkuse, hariduse, ameti, silmavärvi või ükskõik mis muu kriteeriumi järgi liigitada ja gruppidesse jaotada. Ja eks sel samal põhjusel eelistavad ka mehed internetist naist otsida ja valida.

Pärast match.com-iga liitumist kulutas noor naine tunde internetis elades ja see kõik tundus väga huvitav. “Ma ei käinud enam ühelgi mõttetul peol, internetis oli nii huvitav oma virtuaalelu elada, et vahepeal tundus justkui, see ongi kõige olulisem osa minu päevast.“ 

Juba esimeste kirjade järel Eesti kaunitari jaoks pilt selgines ning nn ebasobivad kandidaadid praakis ta välja. Kuna tegu ongi tutvumisportaaliga, siis ei ole probleem seal kellelegi öelda, et ta sulle ikkagi ei sobi või oled kellegi leidnud. Kuna sa pole inimest päriselus näinud, on seda kergem need põgusad suhted lõpetada. 

Mirjam valis alguses välja kaks meest – ühe New Yorgist ja teise Argentina suuruselt teisest linnast Cordobast. “Alejandro, kes elas Argentinas ja oli professionaalne polomängija, meeldis mulle kohe, aga mind hirmutas see, kui kaugel ta minust elas ja kui kulukas oleks üks õhtusöök korraldada, et teineteist paremini tundma õppida. Suhtlemise tegi keeruliseks ka ajavahe, sest kui tema oma päevased tegemised lõpetas ja arvutisse jõudis, oli minul kell juba üle südaöö.“ 

Aga kui tunne on õige ja vastastikune, siis leitakse alati võimalus suhelda. Juba nädal pärast tutvumist liikus suhtlemine Skype’i, kus noored said videokõnesid pidada. “Esimesed pildid Louisist ei öelnud mulle midagi. Või õigem oleks vist öelda, et ma kartsin reaalsust, sest Eestis olin kuidagi sattunud tõeliste hädapätakate otsa ja nüüd järsku oli minust huvitatud Ameerikas tunnustatud Harvardi ülikooli lõpetanud ärimees ning Argentina polomängija. Pärast esimest videokõnet olid kõik minu küsimärgid haihtunud ja olin kindel, et olen oma mehe leidnud.“

Mehe kõnemaneer, pilk, naeratused ja intelligentsus, mis sellest peaaegu pooletunniseks online-kohtingust välja paistis, pani Mirjami kohe armuma. “Meil Eestis lihtsalt pole selliseid vabasid mehi. Pärast seda hakkasime enamikku asju koos tegema. Kujutate ette kolmekäigulist õhtusööki, kus kaetud laua taga istub üks naine ja teisel pool arvutiekraan, või näiteks kinoskäimist, kus kumbki käib sama filmi üksinda vaatamas maailma erinevas otsas, aga tunne on, nagu istuksite kõrvuti, ja pärast muljetate, mida kumbki filmist arvas,“ naerab Mirjam oma põnevate date’ide üle Louisiga. 

“Pidin kogu aeg endast pilte tegema, sest ta tahtis iga päev teada, mida ma teen ja milline ma välja näen. See oli omamoodi lõbus, kustutas igatsust ja ta vastas ju mulle samaga. Võtsime antud tingimustest viimast ega otsinud ettekäändeid, miks me ei peaks suhtlema oma erineva kultuuri või suure vahemaa tõttu.“ 

Silmast silma kohtusid Mirjam ja Alejandro alles pool aastat hiljem. “Siin oli talv ja me kumbki ei suutnud enam ära oodata esimest kohtumist. Kuna meil siin oli väga külm, tundus ainus mõistlik lahendus, et mina sõidan talle külla. Võtsin töölt kahenädalase pausi ja pakkisin asjad. Lendasin läbi Madridi mitme lennuga kohale… ja järgmine kord tulin kodumaale alles aasta pärast jõulude ajal perele oma kallimat tutvustama.“

Praeguseks on Mirjamil ja Alejandrol kaks väikest last ning abikaasa töö on viinud pere elama Ameerikasse. “Virtuaalsuhted on parim kingitus, mida 21. sajand armastusele kinkinud on,“ ütleb õnnelik naine ja julgustab kõiki teisigi naisi seda Mr. Õiget oma küla, linna, riigi ja miks mitte isegi kontinendi piiridest kaugemalt otsima.

Milliseid välismaised kohtinguportaale Buduaar soovitab ning millised on veel uudsemad võimalused meest leida, sellest loe Buduaari ajakirja talvenumbrist, mis on praegu müügil.