Tiina lugu: suvearmastus muutis mu elu

36 kommentaari
Tiina lugu: suvearmastus muutis mu elu

Kes meist ei ole kuulnud lugusid lõunamaa meestest ja nende oskusest naisi võluda? Ma kuulun just nende naiste hulka, kellele meeldivad šokolaadikarva mehed, kellel on kaunid pruunid silmad ning mis kõige olulisem – mesimagus jutt. Minu suureks kireks on alati olnud reisimine ning kuuma päikese käes vedelemisest ei ütle ma eales ära. Kuna kool oli mul läbi ja miski mind Eestis kinni ei hoidnud, siis pakkisin kevadel kohvrid ning sõitsin Türki ning asusin seal ühes hotellis tööle. Hotellimelu, inimesed, uued tutvused, pidu ning lõputu päike – olin paradiisis! Kuid mitte kuigi kauaks.

Kes meist ei ole kuulnud lugusid lõunamaa meestest ja nende oskusest naisi võluda? Ma kuulun just nende naiste hulka, kellele meeldivad šokolaadikarva mehed, kellel on kaunid pruunid silmad ning mis kõige olulisem – mesimagus jutt. Minu suureks kireks on alati olnud reisimine ning kuuma päikese käes vedelemisest ei ütle ma eales ära. Kuna kool oli mul läbi ja miski mind Eestis kinni ei hoidnud, siis pakkisin kevadel kohvrid ning sõitsin Türki ning asusin seal ühes hotellis tööle. Hotellimelu, inimesed, uued tutvused, pidu ning lõputu päike – olin paradiisis! Kuid mitte kuigi kauaks.

 

Selles samas hotellis töötas ka üks Türgi noormees, kes mulle algusest peale oma huumorimeele ning särava isiksusega silma paistis. Enesekindlusest ma parem ei räägi. Mida edasi, seda rohkem me koos aega veetsime, kuni lõpuks olimegi paar. Kõik oli suurepärane, kuid mõned kuud hiljem märkasin esimesi ohumärke – armukadedust ja agressiivsust. Minu töö nägi ette klientidega suhtlemist, sealhulgas ka meesterahvastega, ja see ei meeldinud talle üldse. Sellest ajahetkest sai tema poolt alguse minu elu korraldamine ning pandi paika reeglid, mida võib ja mida mitte. Ta ei lubanud mul vabal päeval hotellist lahkuda, vaid keeras isegi hommikul ukse enda järel lukku. Samuti ei tohtinud ma teiste hotellis töötavate meestega rääkida. Mulle isegi dikteeriti, mida selga võin panna. Samuti ei tohtinud ma sõpradega oma toas kaarte mängida ning Facebooki lehelt kästi maha võtta kõik pildid, mis temale ei meeldinud. Ka arvutis oli mul palju pilte, kus ma olin koos meessoost sõprade või sugulastega ühel pildil – ka need kustutati ilma minule ütlemata ära.

Tema õnnetuseks ei olnud ma mingi papist tüdruk ning minu uueks motoks sai “reeglid on rikkumiseks”. Kuna mind hoidis hotellis kinni leping, siis ei saanud ma sealt enne sügist  lahkuda ning pidin veel paar kuud vastu pidama. Loootsin, et kõik laabub. Nii see muidugi ei läinud. Igapäevaseks said tülid, sõimamine ning lõpuks ka vägivald. Kui ma enne ei mõistnud naisi, kes kannatavad vägivaldse mehe terrorit ning midagi ette ei võta, siis nüüdseks mõistan ma seda idaalselt.

Ma muutusin täielikult! Kui täpne olla, siis olin jälle mina ise. Tegin kõike, mida tema mulle keelas. Hakkasin igal õhtul veetma aega klubis ning rääkisin meestega, naistega, paarikestega ning vanainimestega. Käisin õhtuti üksi ujumas, läksin linna peale šoppama, istusin kohvikutes, tutvusin vaatamisväärsustega ning tegin ka mõningaid välljasõite kaunitesse kohtadesse. Tegin kõike, mida hing ihaldas. Kuid ärge unustage, et mul oli ka mees, kellele see mitte kuidagi ei sobinud. Pea iga õhtu pilluti minu suunas räigeid sõimusõnu ning aeg-ajalt päädis kogu lugu vägivallatsemisega. Olenemata minu ponnistustest temast lahti saada, ei õnnestunud see kuidagi. Meie edasine suhe kulgeski tõusude ja mõõnadena. Ta võis olla ühel päeval suurepärane mees, ning järgmisel täielik deemon. Kui kätte jõudis sügis, oli ka lahkumise aeg. Kuid enne veel sain ma teada, et olen lapseootel. Olime mõlemad õnnelikud – mees eriti. Mina veidi ebalev, sest ei kujutanud ette, mida tulevik toob. Olin teel koju, endal kõrvus veel kõlamas lubadused peatsest külaskäigust Eestisse.

Möödunud on aastaid – ma pole teda näinud ning ta pole last näinud, kuid elan pideva ähvarduste ja valede laviini all. Ilmselt ei jõua ma kokku lugeda, kui mitu korda suri tema onu, vanaema  ning kui mitu korda oli tema haiglas koomas. Alati leiti vabandus, miks ei saa Eestisse tulla, kuigi mina olin talle kõiksugu kutseid saatnud, et ta saaks viisa. Ma ei ole kordagi keelanud tal tulla ja oma lapsega kohtuda. Peale lapse sündi loobusin ma mõttest, et teda veel näen. Õigesti tegin! Mul on imearmas laps, kes keeras mu elu pea peale (heas mõttes) ning ka uus armastav mees.

Lapse kolmekuuseks saamisest saadik on minu kõrval olnud mees, kellele võlgnen ma väga palju, sest tema on olnud minuga kõige raskematel hetkedel. Tema hea sõna ja toetus on mind saatnud terve selle aja, mil oleme koos olnud. Olen väga õnnelik, sest tean, et kõik saab aina paremaks minna. Olen kindel, et kõik siin elus juhtub põhjusega ning see oli minu õppetund. Enda eest tuleb seista ning alati on kuskil keegi, kes hoolib ja armastab sind sellisena, nagu sa oled ja ilma tingimusteta.

 

Buduaarile Tiinalt

 

 

PS! Kui sul on oma huvitav või õpetlik lugu rääkida, siis saada see aadressile info@buduaar.ee Iga avaldatud loo eest honorar 10 eurot kätte.