Vallalisena õnnelik

Vallalisena õnnelik

Tihti tekib ümbritsevaid paare jälgides küsimus, et mis neid küll seob, miks nad koos on? Saan aru, et heas suhtes, kooselus, abielus olemine on kui elukvaliteedi näitaja, see annab elule lisaväärtust ja inimene kui sotsiaalne olend on loodud karjas elama, olema ja tegutsema. Enamus inimesi eelistab suhtes olla selleks, et tunda füüsilist, emotsionaalset ja hingelist lähedust – tunda end armastatuna ja ise armastada. Samuti soovime enamasti me kõik ühel päeval perekonda ja lapsi.

Tihti tekib ümbritsevaid paare jälgides küsimus, et mis neid küll seob, miks nad koos on? Saan aru, et heas suhtes, kooselus, abielus olemine on kui elukvaliteedi näitaja, see annab elule lisaväärtust, ja inimene kui sotsiaalne olend on loodud karjas elama, olema ja tegutsema. Enamus inimesi eelistab suhtes olla selleks, et tunda füüsilist, emotsionaalset ja hingelist lähedust – tunda end armastatuna ja ise armastada. Samuti soovime enamasti me kõik ühel päeval perekonda ja lapsi.

Suhe ja sellele järgnev kooselu luuakse tihti ka ühiskonna, pere ja lähedaste survel. Aga kui suhe on „mäda“ (tülid, truudusetus, hoolimatus, üleüldine negatiivsus suhtes), miks siis ikka paljud inimesed eelistavad koos olla ja ei lase teineteist vabaks? Kas halvas suhtes olemine on parem, kui õnnelik üksiolek? Kas vastamine välistele normidele on parem, kui vastamine oma sisemistele normidele?

Üksiolek ehk vallalisus on paljudele inimestele probleem – see on midagi negatiivset, häbi- või alaväärset, kindlasti ebamugavust tekitav. Juba 20-aastased masenduvad, kui pole kindlas suhtes, käivad ringi õnnetult endassetõmbunult või vastupidi – võtavad osa igast peost, lähenevad aktiivselt igale potentsiaalsele kaaslasekandidaadile, käivad igal õhtul kohtamas, et mitte ainult üksi olla ja tunda end üksikuna. Näib, et nad otsivad meeleheitlikult suhet ja pelgavad vabadust. Vallalisust käsitlevad nad kui kriisi, mille ainus lahendus näib olevat eelmisele kaaslasele  kiiresti asenduskandidaat leida. Mis siis rääkida veel 30-aastastest?  Mida nemad peaksid tegema või tundma, kui on mingil põhjusel veel vabad või üksi jäänud?

Väga paljud inimesed ei oska ega taha olla üksi – see kehtib eriti naiste kohta. Miks? Mis on selles nii hirmutavat, halba, ahastama panevat? Kas iseendaga on nii jube koos olla? Kui see on nii, siis võib-olla on see signaaliks, et midagi tuleb ette võtta, enne uude suhtesse sukeldumist. Kui sa ei suuda iseendaga õnnelikult koos olla, miks sa ootad siis, et seda tahaks teha mõni suurepärane mees?

Miks on hea olla üksi?

Üksiolek ehk vallalisus annab võimaluse areneda ja õppida, nii nagu ka suhtesolekki, kuid natuke teisiti. Suhtes olles sa õpid teist armastama, temaga arvestama, looma kompromisse, loobuma egoismist. Vallalisena õpid sa ennast austama ja armastama, avastad, mida sa vajad ja ootad suhtelt, millised on su parimad omadused ja milliseid oskusi tuleks sul veel arendada, et olla ühel päeval väga heas suhtes väga hea mehega.

Vallalise elu plussid:

– sul on aega analüüsida eelmise suhte vigu – nii enda, kui mehe omi, ja neist õppida
– teadvustad enda ja mehe rolli lahkuminekus
– andestad endale ja talle tehtud vead
– sa õpid ennast sügavamalt tundma – nii häid kui halbu külgi
– õpid ennast armastama, austama sellisena nagu sa oled
– õpid ennast armastusega täitma, mida saad külluslikult jagada, kui su ellu ilmub uus mees
– sul on vähem kohustusi ja rohkem võimalusi teha, mida, millal ja kellega tahad
– sul on võimalus rahaliselt kokku hoida, või hoopiski laristada, kui tahad
– sul on vabadus ennast leida ja arendada ja lihtsalt olla sina ise
– sa saad pühendada rohkem aega teistele – sõbrannadele, oma perele, ühiskonnale
– sul on aega mõtiskleda ja kindlaks määrata, millist meest, millist suhet tahad
– sul on võimalus leida väga hea suhe, sest sa tead nüüd, mida tahad, kes sa oled ning mida sul on pakkuda
Üksiolek annab hea võimaluse maksimaalselt arendada oma isiksust – leida see, kes sa oled, sõltumata mehest, oma perest või teistest lähedastest. Isiksuslikust arengust saab prioriteetne valdkond, eriti kolmekümnendates eluaastates. Selles vanuses on oluline vaimne areng, oma koha ja elueesmärgi tunnetamine. Sa võid olla väga hea naine ja suurepärane ema – ja see on osa õnnelikust, täisväärtuslikust elust, aga tavaliselt me vajame elult enamat, ja just seda enamat saab otsida ning täiel rinnal nautida ajal, kui oled vallaline. Üksiolek on parim aeg enese täitmiseks, täiustamiseks ja arendamiseks – nii isiksuse kui naisena. Võta sellest ajast parim, ammuta jõudu ja tarkust, otsi uusi võimalusi, õpi ja arene 100% -liselt! Loe raamatuid, mine reisima, käi erinevatel kursustel, katseta uusi asju (uus soeng, uus riietumisstiil, mingi uus hobi jne.), mine trenni ja massaaži – hellita ennast ja hoolitse enda eest igal võimalikul moel. Ja kui on õige aeg, kui kohtad õiget inimest, siis naudi täiel rinnal enese jagamist – kõige selle hea, mille oled vallaliseelu ajal hoole ja armastusega kogunud.

Loomulikult on väga hea suhe parem kui vallalise elu. Kuid kui otsid meest selleks, et ta täidaks sinus oleva tühimiku, ei saa see suhe õnnelik olema, isegi kui kohtad õiget inimest. Psühholoogid väidavad, et hea suhe tähendab enda jagamist oma partneriga, mitte teiselt selle ammutamist, mis endal puudu jääb. Lootus, et teine sinus oleva tühimiku täidab, võib kaasa tuua pettumuse ja rahulolematuse, sest seda ei suuda teha ükski inimene, peale sinu enda. Kõige parem viis, leidmaks õnnelikku ja edukat kaaslast, on olla ise õnnelik ja edukas vallaline naine, kes elab sellist elu, nagu ise tahab. Sa pead olema kõigepealt ise terviklik isiksus, kes saab endaga hästi läbi ja vastutab täielikult oma otsuste ja tegude eest, alles siis saad edukalt jagada ja siduda end kellegi teisega. 

 

Katrin Niit