Delfiinid appi!

Kairi Look

Kui jutuks on tervisemured, mis kiiresti tabletikuurile või haiglaravile ei allu, pöördutakse viimasel ajal üha enam alternatiivmeditsiini poole. Üks levinumaid ja loomulikumaid  suundi selles vallas on loodusravi, mille hulka kuulub muuhulgas ravimine loomade abil. Eestis on juba mõnda aega olemas hobuteraapia, mida kasutatakse enamast puuetega inimeste taastusravis; alljärgnevalt tuleb juttu aga veel suhteliselt tundmatust loomateraapiast, kus „arsti” peategelase rolli mängivad delfiinid.

Kellele vajalik ja kasulik?

Delfiinide ravivõime avastati umbes kolm aastakümmet tagasi, kui tekkisid esimesed delfiiniteraapia keskused. Delfiiniteraapia on eelkõige kasulik puuetega lastele, sest aitab parandada nende liikumis-, mõtlemis- ning kõnevõimet, samuti mõjub see tasakaalustavalt närvisüsteemile. Iseäraliku meetodi alustaladeks on mäng ja suhtlus spetsiaalselt treenitud delfiinidega suviselt soojas kliimas ja loodusliku mereveega basseinides, mis stimuleerib aju tegevust, suurendades selle aktiivsust ja vastuvõtlikust uute oskuste omandamisele. Delfiinid tekitavad kokkupuutel lastega spetsiifilisi akustilisi signaale, mis erinevad iga indiviidi ja tema haiguse puhul, ning muudavad lapse aktiivsemaks ja avatumaks, ärgitavad teda kaasa mängima ning aitavad endasse sulgunud lapse oma kinnisest maailmast  välja tuua. Siin on oma osa ka delfiinidele iseloomulikul mängulisel, sõbralikul ning kontakti loomist ärgitaval käitumisel, mis mõjub autistlikele ning kramplikele lastele vabastava signaalina.

Delfiiniteraapia on tuttav teema paljudele vanematele, kel kodus autistlik, Down-sündroomiga või häirunud lihastoonusega laps, sest meetod toetab ja soodustab lapse arengut ja kohandumisvõimet aju aktiivsuse mõjutamise kaudu. Samuti väidetakse delfiinidest abi olevat täiskasvanutele, keda vaevavad krooniline väsimus, stress, depressioon või foobiad. Eelkõige on delfiiniteraapia efektiivne täiskasvanute puhul, kel on häirunud eluterve suhtlusoskus ning sotsiaalne käitumine, ning laste puhul, kel pole seda haiguse tõttu tekkinudki või on suhtlemine tavapärasest arengust oluliselt maha jäänud.

Kuidas delfiiniteraapiat läbi viiakse?

Nagu paljud teised alternatiivmeditsiini hulka kuuluvad seansid, on ka delfiiniteraapia oma olemuselt lõbus ja mänguline positiivseid emotsioone tekitav üritus. Paaritunnine seanss algab enamasti kuival maal, kus valmistatakse laps vesiseks tegevuseks ette spetsiaalsete harjutuste ja mängudega, mis soodustavad antud lapse arengut ning edasist tegevust vees. Üritus jätkub vabaõhubasseinis, kus laps,  delfiinitreener ning delfiin toimetavad üheskoos – ujuvad, mängivad, suhtlevad omavahel ning arendavad seega veemängude kaudu abivajavaid oskusi. Delfiinid kui ääretult sõbralikud ning mänguhimulised loomad motiveerivad last aktiivselt kaasa mängima ja kõnelema ning soodustavad  vahetut suhtlust kõigi teraapiasse kaasatud osapoolte vahel. Koos mängimise positiivsetest emotsioonidest ning kramplikkuse ja endassetõmbunud käitumise vähenemisest algabki teraapia raviv efekt!

Et laps end vesises keskkonnas mõnusalt ning turvaliselt tunneks, löövad delfiiniteraapias sageli kaasa ka vennad-õed või vanemad. Kuigi esmapilgul tundub kogu üritus vaid ühise lõbusa suplemisega, on delfiini ja lapse ühismäng tegelikult täiesti tulemuslik ning abistav ning esialgne kõhklus suure ja tundmatu olendi ees muutub  seansside käigus spontaanseks ning tegusaks sportimiseks.

Kuidas delfiinid inimesele mõjuvad?

Delfiiniteraapia  on kõige efektiivsem suhtlusoskuse, kohanemisvõime ning emotsionaalse aktiivsuse parandajana.  On leitud, et autistlikud või kõnehäiretega lapsed, kel seljataga mõnenädalane delfiiniteraapia, on osavamad ning ärksamad suhtlejad ning otsivad enam kontakti välismaailmaga. Delfiiniteraapia näib parandavat nii mõtlemisega ja kõnega seotud funktsioone, suhtlusoskust ja julgust luua kontakte kui ka liikumist ja kehatunnetust. Kaasatud lapsed näitavad enamasti küpsemaid käitumismustreid, on vabamad ja enesekindlamad ning arenevad kiiremini ning loomulikumalt. Kõige enam hindavad delfiiniteraapias osalenud vanemad oma laste paranenud iseseisvust ja otsusekindlust, mis kandub edukalt edasi igapäevategevustesse – nad tahavad ja julgevad rääkida ja kaasa mängida, tunnevad huvi ümbritseva vastu. Vanemate sõnul lapsed ka magavad ja söövad paremini ning näitavad rohkem tervele enesetundele iseloomulikke jooni. Psühhosomaatiliste ja psühholoogiliste muredega täiskasvanud on leidnud samuti leevendust närvilisusele, masendusele, apaatiale ning teistele normaalset suhtlemist segavatele häiretele.

Aga Eestis?

Eestlaste kokkupuuted delfiiniteraapiaga on esialgu vähesed. Lähimad paigad, kus sellises programmis võimalik osaleda on, asuvad Musta mere ääres, mitmeid ravikeskusi on rajatud ka Vahemeremaades ning Ameerika mandril. Eesti meediasse on delfiiniteraapia siiski jõudnud – seda seoses 2006nda aastal Viimsis toimunud heategevuskontserdiga puuetega laste heaks, kus kogutud raha abiga saavad mitmed väikesed abivajajad osaleda tänavu suvel Krimmis toimuvas delfiiniteraapia projektis.