Reklaam sulgub sekundi pärast

Kui palju tead kolesteroolist?

Kolesterool on aine, mida saame toidust, kuid kolesterooli tekib palju ka organismis. Kolesterool on vajalik igapäevaseks elutegevuseks, kuid liigses koguses põhjustab see tõsiseid tervisehäireid nagu näiteks veresoonte lubjastumist.

Kadri Põldma
[email protected]

Kolesterool on aine, mida saame toidust, kuid kolesterooli tekib palju ka organismis. Kolesterool on vajalik igapäevaseks elutegevuseks, kuid liigses koguses põhjustab see tõsiseid tervisehäireid nagu näiteks veresoonte lubjastumist.

Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel.

Liigne kolesteroolitase on tervisele ohtlik, sest põhjustab veresoonte lubjastumist (ateroskleroosi). Vere kõrge kolesteroolisisaldus on suitsetamise ja kõrge vererõhu kõrval olulisemaks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Iga täiskasvanu peab teadma oma vere kolesteroolisisaldust. Kui see on üle normi, määrab arst vere rasvainete täpse koostise ning annab soovitused dieediks ja eluviisi muutmiseks

Kolesterool jaguneb kaheks:

“Hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin)

“Halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL – inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin).

Organism toodab ise teatava koguse kolesterooli, lisaks saadakse seda toiduga. Meie organism (eriti maks, mis reguleerib kolesterooli kogust veres) vajab kolesterooli, et funktsioneerida normaalselt.

Kolesterooli liigtarbimine (maks ei suuda enam takistada liigse kolesteroolikoguse sattumist verre) võib aga viia paljude tervisehäireteni (südameatakid, kõrge vererõhk). Kolesterooli leidub kõigis loomsetes toiduainetes.

Piimatoodetes on kolesterool põhiliselt seotud üldise rasvaga, seega vahetades suurema rasvasusega piimatooted madalama rasvasusega piimatoodete vastu, väheneb ka saadava kolesterooli kogus. Eriti kolesteroolirikkad on munakollased ning subproduktid.

Paljud kolesteroolirikkad toiduained sisaldavad ka palju küllastatud rasvhappeid (loomsetele rasvadele eelista taimseid õlisid ning pehmeid margariine). Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda. Kolesterooli saamine toiduga ei tohiks ületada 300 mg päevas (100 mg 1000 kcal kohta).

Kolesterooli optimaalseks tarbimiseks tuleks süüa rohkem teraviljatooteid, puu- ja juurvilju, kasutades samal ajal kolesteroolirikkaid toiduaineid piiratud koguses.

Peaaegu 60% surmajuhtumite üldarvust on põhjustatud südame-veresoonkonna haigustest. Diabeedi, suitsetamise, kõrgvererõhutõve, vähese liikumise ja liigse kehakaalu kõrval on oluliseks faktoriks ka kõrge kolesterooli sisaldus veres. 
Kolesterool satub inimorganismi peamiselt söögi kaudu. Piisav füüsiline koormus tõstab "hea" kolesterooli hulka veres.
Südamesõbralik toitumine ja füüsiline aktiivsus on seega  olulised nii tervetel ja noortel inimestel, kelle risk haigestuda mõnda südamehaigusesse hetkel on väike, kui ka neil, kellel on juba diagnoositud mõni südame-veresoonkonna haigus.

Kuidas kolesterooli kontrolli all hoida?

1. Praadimise asemel  hoopis grillige toitu.
2. Kala- ja kanatoite sööge vähemalt kaks korda nädalas.
3. Kohvi ja teed jooge ilma suhkruta.
4. Kookide asemel sööge vähemalt neli viilu leiba päevas.
5. 2-3 küüslauguküünt päevas langetavad vere kolesteroolitaset 10%. Ebameeldiva lõhna vältimiseks võite tarvitada spetsiaalseid küüslaugukapsleid, mis on saadaval apteekides.

Kolesterooli sisaldus 100 grammis toiduaines:

• Munakollane 1120 mg
• Vutimuna 844 mg
• Kalamaksaõli 570 mg
• Broilerimaks 440 mg
• Neer 405 mg
• Kanamuna 343 mg
• Maks 300 mg
• Veisemaksapasteet 293 mg
• Kalamari 235 mg
• Või 202 mg
• Nahaga kalkun 191 mg
• Krevetikonserv, külmutatud krevetid 182 mg
• Suitsuangerjas 140 mg
• Majonees 120 mg
• Keel, angerjas, suitsusilm 108 mg
• Nahaga broiler 99 mg
• Lard, kõrge rasv.juust 95 mg
• Veiselihakonserv, valgehallitusjuust 93 mg
• Vahukoor 92 mg
• Räim, haug, vürtsikilu 90 mg
• Küpsis 88 mg
• Emmental 87 mg
• Suitsukala, keskmiselt 80 mg
• Salaami 79 mg
• Lambaliha 77 mg
• Juust keskmiselt, seliha 72 mg
• Vasikaliha, nahaga kana 71 mg
• Lõhe, forell, suitsuvorst 70 mg