Reklaam sulgub sekundi pärast

Kuumarabandus- palavate ilmade miinuspool

{:338596 width=80 height=120 align=right}Viimastel päevadel on ilmad eriti palavaks muutunud ning mitmed inimesed on jäänud seetõttu haigeks. Palavas higistatakse, siis puhub poes konditsioneer peale ja jäädaksegi haigeks. Kõige hullem asi, mis palava ilmaga juhtuda saab on kuumarabandus. Pargipinkidel ja rannaäärsetel aladel lamab suvel tihti palju teadvuseta inimesi.

Kadri Põldma
[email protected]

{:337142 width=133 height=200 align=left}Viimastel päevadel on ilmad eriti palavaks muutunud ning mitmed inimesed on jäänud seetõttu haigeks. Palavas higistatakse, siis puhub poes konditsioneer peale ja jäädaksegi haigeks. Kõige hullem asi, mis palava ilmaga juhtuda saab on kuumarabandus.
Pargipinkidel ja rannaäärsetel aladel lamab suvel tihti palju teadvuseta inimesi, möödakäiad lihtsalt ei oska kahtlustada, et neil kuumarabandus võiks olla. Kuidas seda vältida ning mida teha siis kui keegi tõesti saab kuumarabanduse?

Kuumarabandus on olukord, mis tekib keha liigsest kuumenemisest ning vedelikupuudusest.

Kuumarabandus on kuumade suveilmade puhul sageli esinev seisund. Peamiselt kõrge välistemperatuuri ning vedelikupuuduse tõttu kuumeneb keha üle ning tekivad iseloomulikud sümptomid, mis võivad olla ka eluohtlikud.
Kuumarabandus ohustab eriti lapsi, vanureid ning krooniliste haiguste põdejaid.

Inimorganismis on olemas mehhanismid, mis pidevalt tagavad normaalse kehatemperatuuri (36-37 kraadi). Teatud tingimustel võib aga keha üle kuumeneda ning põhjustada eluohtliku seisundi.

Kuumarabandusel eristatakse erinevaid raskusastmeid, vastavalt sellele, kui tõsine ülekuumenemine on. Rasketel juhtudel võib inimene kaotada teadvuse, kergematel juhtudel aga kurta peavalu ning südamepekslemist.

Eriti ohustatud on südamehaiged, imikud, raske füüsilise töö tegijad, maratonijooksjad, alkoholi kuritarvitajad.

Kuumarabanduse tunnused

Esmalt tekib higistamine, peavalu ning südamepekslemine. Organism kaotab vett ning kui seda vajadust ei asendata, süvenevad nähud veelgi. Võib tekkida peapööritus, oksendamine, minestus. Pulss on kiirenenud ning nahk on katsudes kuum ning niiske, kuid rasketel juhtudel võib olla ka jahe ning kuiv.
Vedelikupuudusest võivad tekkida ka epileptilised krambid ning inimene võib kaotada teadvuse.
Eriti rasketel juhtudel tekib kooma, kehatemperatuur tõuseb kuni 40 kraadini ning inimene võib surra.

Kuidas aidata kuumarabanduse saanud inimest?

• Vabastage kannatanu riietest, et liigne soojus saaks eralduda ülekuumenenud kehast.

• Kui kannatanu on päikese käes, kandke ta varju.

• pange ta lamama kõrge peaalusega õues olles leidke paik, kus õhk liigub: kerge tuul aitab organismi jahutada .

• Ruumis olles võib teha tuult ajakirja või mõne muu esemega lehvitades.

• Andke juua jahedaid jooke.

• Asetage jahedad mähised pea ümber, kaelale ja piirkondadele, kus asuvad suured veresooned .

• Kui võimalik, valage keha üle jaheda veega.

• minestuse puhul andke nuusutada nuuskpiiritust ja tõstke käed-jalad üles. Vajadusel tehke kunstlikku hingamist.

• Pärast haigusnähtude möödumist on soovitatav lamada 24 tundi ning võimalikult palju juua.
Kõige parem on kuumarabandust ennetada.

• Palava ilmaga kanna alati peakatet ning tarbi pidevalt vedelikku.

• Ära tarbi palava ilmaga alkohoolseid jooke ega kohvi.

• Ära jäta last päikese kätte või autosse magama.

• Kanna õhukesi, õhku läbilaskvaid riideid.

• Kui sa põed südamehaigusi, väldi füüsilist pingutust palavate ilmadega. Viibi õues varahommikul ning hilja õhtul.

• Väldi treeninguid kuumal keskpäeval.

• Jahedad joogid ja mähised ei tohi olla jääkülmad.