Mida ette võtta madala vererõhuga?

Madal vererõhk on nähtus, mis tingituna noorte naiste kitsast toiduvalikust, alatoitumisest ja dieetide pidamisest on muutunud päris tavaliseks haiguseks. Põhjused võivad olla ka muus - väiksemates sisemistes verejooksudes, emotsionaalses ebastabiilsuses või hiljutine suurem verekaotus. Mida peaks peale hakkama madala vererõhuga ja kas see on ohtlik?

Harilikult pole madal vererõhk nii ohtlik kui kõrge ja sellepärast pole madala vererõhuga inimestele arstide poolt suurt rõhku pööratud. Milline on siis madal vererõhk? Arstid nimetavad madalat vererõhku hüpotooniaks, mille piiriks on süstoolne vererõhk alla 100 mmHg.

Madala vererõhu tunnusteks on uimasus, pearinglus toolilt või voodist tõustes, minestamine ja peavalud, silme eest virvendamine, kohisemine peas ja kõrvades. Tunnuseks on ka külmad käed ja jalad ning südame kloppimine. Tihti võib kaasneda ka meeleolude kõikumine. Madal vererõhk võib olla ka lastel, kes kipuvad ära minestama, kui end näiteks ära löövad või kui midagi valutab.

Kui need nähud esinevad, ei pruugi kohe tegemist olla madala vererõhuga, mille pärast arstile pöörduma peaks. Vererõhk võib olla hetkeliselt madal ka peale mõne haiguse põdemist või menstruatsiooni ajal. Pikakasvulistel inimestel võib vererõhk äkitselt langeda, kui tuleb kaua seista. Vererõhk läheb madalamaks ka vanadel inimestel. Paljud üle 65aastastest kannatavad madala vererõhu all. Tegemist pole millegi otseselt eluohtlikkuga, lihtsalt vanadusega kaasnev nähe.

Madala vererõhu ravi on kindlasti vajalik siis, kui hüpotooniast tingitud vaevused segavad inimese igapäevaelu. Kui hüpotoonia on tingitud mõnest haigusest, tuleb alustada selle haiguse ravist. Kui aga tervis on korras ja endiselt kimbutab madal vererõhk, siis on abi väikestest korrektiividest eluviisis.

Soovitusi madala vererõhuga inimestele

- Madala vererõhu omanikud võiksid harrastada mingit kergemat spordiala ja tegeleda pidevalt spordiga, et nii tervis korras hoida. 

- Abi on ka massaažist, mis parandab keha vereringlust

- lisa toidule pisut rohkem soola ja loobu kofeiini sisaldavatest jookidest

- kindlasti tuleb keskmisest rohkem vett juua

- väldi raskete asjade tõstmist

- maga pisut kõrgema padjaga

- ära viibi liiga pikalt kuumas vannis või saunas

- kui on vaja pikalt püsti seista, siis kanna vereringet stimuleerivaid sukapükse või põlvikuid

- söö korraga väiksemaid toidukoguseid ja kui võimalik, siis puhka pisut peale sööki.

Kui probleem on tõsine, siis tuleb kindlasti arstiga rääkida, et välja selgitada madala vererõhu põhjus, sest see võib olla tingitud ka mõnest haigusest. Looduslikke vahendeid appi võttes peaks lisaks rohkele puhta või mineraalvee joomisele leevendust tooma proteiinirikas toit, peedimahl ja üleöö vees leotatud tumedate rosinate söömine hommikul.

Buduaar.ee