Rinnavähk- naiste suurim hirm!

9 kommentaari

Eestis diagnoositakse peaaegu 600 uut rinnavähi juhtu igal aastal ja neist üle 30% on avastamise hetkel kaugelearenenud staadiumis. Rinnavähk on iga naise suurim vaenlane ja kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, moodustades 32% protsenti kõigist neil esinevatest vähkidest.

Kadri Põldma
kadri@buduaar.ee

Eestis diagnoositakse peaaegu 600 uut rinnavähi juhtu igal aastal ja neist üle 30% on avastamise hetkel kaugelearenenud staadiumis. Rinnavähk on iga naise suurim vaenlane ja kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, moodustades 32% protsenti kõigist neil esinevatest vähkidest.

Rinnanäärme vähkkasvaja on pahaloomuline kasvaja, mis on alguse saanud rinnanäärmest, kuid mis oma iseloomult on süsteemne haigus, s.t mõjutatud patsiendi geneetilisest taustast ja hormonaalsest seisundist. Euroopas on peaaegu 20% kõikidest vähisurmadest põhjustatud rinnavähist.

Hinnanguliselt tekib rinnavähk ühel naisel kümnest. Varajase avastamise korral (enne siirete tekkimist väljapoole rinda) on rohkem kui 95% naistest elus ka viie aasta pärast.

Miks rinnavähk tekib?

Rinnanäärmevähk on geneetiliselt määratletud kasvaja. Hormonaalset aktiivsust mõjutavad tegurid – vara alanud menarhe, hiline menopaus, mittesünnitanu – võivad vallandada vähi teket.
Tavaliselt paikneb kasvaja rinnas ühe koldena, kuid võib olla ka mitme koldena ja üheaegselt mõlemas rinnas. Ühe rinnavähi vormina võib esineda ka rinnanibu piirkonnast alguse saanud kasvaja, nn. Paget`vähk.

Suuremal osal juhtudest (75%) saab rinnavähk alguse piimajuhade limaskestast. Seda nimetatakse juhatekkeliseks ehk duktaalseks rinnavähiks.
Väiksem osa (5-10%) lähtub näärmesagarikest ja sellist rinnavähki nimetatakse lobulaarseks rinnavähiks.

Kuna rinnavähk on pahaloomuline kasvaja on tal omadus levida ka väljapoole rinnanäärmekude ja anda siirdeid e. metastaase. Esmalt tekivad metastaasid lümfiteid pidi levides kaenlaalustesse lümfisõlmedesse. Hiljem on võimalik vähirakkude levik kopsu, maksa, luudesse, ajju ja mujale.

Kuidas rinnavähki ära tunda?

Varases arenguetapis ei põhjusta rinnavähk üldjuhul mingeid vaevusi. Kõige enam pöörduvad naised arsti poole siis kui neil on rinnas kahtlane „tükk”.

Pöördu viivitamatult arsti poole järgnevatel juhtudel.

• Rinna nahavärvi muutus(sinakas, punetav)
• Rinnanibu sissetõmme
• Mitteimetaval naisel eritise teke rinnanibust
• Naha sissetõmbed rinnal
• Nn. “sidrunikoore fenomen”, s.t. rinna nahk näeb välja krobeline nagu sidrunikoor
• Kaenlaluste lümfisõlmede suurenemine.

Mida arsti juures tehakse?

Kasvajakolde avastamiseks ja täpse paiknemise määramiseks kasutatakse rindade röntgenuurinugt ehk mammograafiat.

Mõnedel juhtudel on vajalik ultraheliuuring.

Oluline uuring on nõelaga proovimaterjali võtmine kasvajakoldest, mida hiljem uuritakse mikroskoobi all. Sellega saab enamasti selgeks, mis tüüpi kasvajaga on tegemist.
Kui diagnoos jääb ebaselgeks, tehakse diagnostiline operatsioon, mille käigus eemaldatakse kasvajakude ja uuritakse seda mikroskoobi abil. Koeproovis saab määrata ka hormoonide – östrogeeni ja progesterooni – retseptoreid, mis on olulised edasises ravis.

Lisaks neile uuringutele tehakse vastavalt vajadusele lisauuringuid, et teha kindlaks, kui kaugele on kasvaja organismis arenenud. Selleks võidakse teha kopsuröntgen, ultraheliuuring/ kompuutertomograafia kõhukoopast, luude uuring spetsiaalse märgistatud ainega, mis aitab leida siirdeid luukoes ja ka vereanalüüsid organismi üldise seisundi hindamiseks.

Milline on ravi?

Ravi eesmärgiks on patsiendi vähktõvest terveksravimine või vähi leviku piiramine, patsiendi elu pikendamine, vähist tingitud sümptomite leevendamine ning patsiendi elukvaliteedi parandamine.

Mida varem haigus diagnoositakse, seda paremad on ravitulemused ja prognoos edasisele elule. Kaasaegsed rinnavähi ravimeetodid on oluliselt parandanud patsientide pikendanud patsientide eluiga.

Vähkkasvajate ravis eristatakse kolme põhilist raviliiki: kirurgiline, kiiritus- ja medikamentoosne ravi. Kirurgiline ja kiiritusravi on suunatud kasvaja paikseks ehk lokaalseks raviks, medikamentoosne ravi on kogu organismi haarav üldravi ehk süsteemne ravi. Harva kasutatakse neid raviliike iseseisvate meetoditena, parima ravitulemuse saavutamiseks kombineeritakse nimetatud raviliike omavahel.

Rinnavähi ravis kasutatakse kirurgilist-,kiiritus-,hormonaal-,keemia- ja biooogilist ravi.
Ravi valik sõltub paljudest teguritest, sealhulgas haiguse staadiumist, kasvaja suurusest, levikust, agressiivsusest, patsiendi vanusest, menopausaalsest seisundist, hormoonretseptorite olemasolust kasvajakoes, haige üldseisundist, patsiendi soovist.

Ennetamine.

On leitud, et esmasrasedusel, mis on täielikult välja kantud ja lõppenud sünnitusega enne 30. eluaastat on rinnavähi eest kaitsev toime. Oluline roll on ka sellele järgneval lapse imetamisel.
Rinnavähi varasel avastamisel on suur roll naisel endal. Soovituslikult peaksid kõik naised üle 20. eluaasta kord kuus oma rindu ise kontrollima neid peegli ees vaadeldes ja kombeldes.
Menstrueerivatel naistel on kõige sobilikum aeg selleks nädal peale menstruatsiooni, kui rinnad on kõige pehmemad.

Eespool kirjeldatud sümptomite avastamisel tuleks pöörduda koheselt oma perearsti või günekoloogi poole, kes suunab spetsialisti vastuvõtule.
Paljudes riikides kasutatakse ka nn. skriining mammograafiat, et avastada varjatud vähki sümptomeid mitteomavatel naistel. Oluline on see uuring eelkõige keskmise ja kõrge haigestumisriskiga naiste puhul ja informatiivne üle 40.a.naistel.

Kontrolli ennast vähemalt kord kuus!

Kuidas ennast kontrollida? Tähelepanu tuleks pöörata järgmisele:

 – kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega

  -kas nahk on sile ja ühtlane

 – kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi

  -kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist

  -kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole

  -kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud.

Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega.