Suitsetaja nahk vajab erihoolt

Kas teadsite, et lisaks sellele, et suitsetamine võib tekitada erinevaid vähitüüpe, südamehaigusi, Alzheimeri tõbe ja kroonilist bronhiiti, vananeb suitsetaja nahk 2 korda kiiremini kui mittesuitsetajal?

Suitsetaja nahk on umbes 25% õhem mittesuitsetaja omast. Isegi kui suitsetaja ostab kõige kallima ja parema kreemi – ikkagi on kasutegur poole väiksem.
Aastatepikkune suitsetamine jätab nahale pöördumatud jäljed, mis on eriti märgatavad naistel. Nahk muutub lõdvaks ja kahvatuks, jume kollakashallikas, hambad (ka kroonid ja proteesid) värvuvad kollakaks ja sigaretti hoidvad sõrmed pruunikaks. Nikotiin ärritab suu limaskesta, moodustades pigmenti melaniini, mis muudab ka igemed pruuniks. Päikese ees on suitsetaja praktiliselt kaitsetu, sest suitsetamise tulemusena naha loomulik kaitsevõime nõrgeneb. Suitsetaja eluiga on keskeltläbi 5 aastat lühem mittesuitsetaja omast. Kui lisada siia veel suitsetaja kähe hääl ja ebameeldiv hingeõhk, saab üsna kurva pildi, kas pole?
Tekib küsimus, milleks üldse suitsetatakse?

Mis juhtub sinu nahaga, kui sa suitsetad?
On teada tuntud tõde, et inimese nägu ja nahk peegeldavad organismi sisemist olukorda. Seetõttu võib eksimatult teha vahet suitsetava ja mittesuitsetava naise vahel.
Et nahk ei saa piisavalt hapnikku (suitsetamine tekitab nahas hapnikupuudust), on suitsetaja jume kollakashallikas. Nikotiini toimel tekkinud ummistunud poorid suurendavad ebatervet jumet veelgi.
Suitsetamine tekitab naharakkude vabu radikaale, mille liigne hulk soodustab enneaegset vananemist. Selleks, et muuta üleliigsed vabad radikaalid kahjutuks, vajab organism suures koguses mineraalaineid ja vitamiine. Selle arvelt aga vähenevad naha nooruslikkust säilitavad A-, E- ja C-vitamiinid ja nahk muutub kuivemaks, mis on eelduseks enneaegsete kortsude tekkeks.
Lisaks soodustab huulteümbruse pikikortsude teket suitsetamisega kaasnev huulte torutamine. Naissuitsetaja iseloomulikuks tunnuseks ongi nina- ja suupiirkonna sügavad kortsud. Paljudel suitsetavatel naistel on probleemiks ka tursunud silmaalused.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et suitsetamine mõjub naise välimusele äärmiselt negatiivselt.
Lohutuseks ehk nii palju, et suitsetamisest loobudes taastub näonahk üsna kiiresti – vähemalt saab terve jume tagasi. Kuigi jah, tekkinud kortsud jäävad, need ei kao enam.

Kuidas suitsetaja näonahka korras hoida?
Läbisuitsetatud nahk vajab õhutamist nagu toad tuulutamist.
New Yorgis ja Los Angeleses on näiteks väga kuumad kohad – hapnikubaarid. Seal pakutakse lisaks värskele mahlale ka omapärast nahahooldust: oxygen-shot`i. Klient istub baarileti ääres, torkab ninna pisikese toru, mille läbi voolab temasse puhast hapnikku. Üks seanss kestab umbes 20 minutit. Fännid (põhiliselt modellid ja näitlejad) kiidavad seda ja väidavad, et juuksed ja küüned kasvavad neil kiiremini, nahk on puhas ja ilus, stressi ega peavalu ei ole.
Kahjuks Eestis selliseid baare veel ei ole. Nii ei jäägi muud üle kui kodune hooldus, värske õhk ja salongis käimine.
Suitsetaja peaks kindlasti käima salongis hoolduses, kuulama kosmeetiku soovitusi ja kasutama eriotstarbelisi kosmeetikasarju, mis sobivad just suitsetaja nahale. Kreemidest sobivad kõik hapnikukreemid ja seerumid, mis rakud aktiivseks teevad ja neid O2-ga rikastavad. Üksikud, kelle nahk suitsetamist hästi talub, võivad piirduda koduse maskitamise ja kreemitamisega.

Mõned soovitused suitsetajale:

• Võimalusel jäta suitsetamine hoopis maha.
• Meik eemalda alati näopiima ja toonikuga, pesugeelid ja puhastusrätid kuivatavad liigselt ja suitsetaja nahk on isegi kuiv.
• Jume parandamiseks ja pindmise kihi puhastamiseks tee vähemalt kord nädalas naha koorimist.
• Külmikus hoia jäätunud kurgilõike või vetikamaski, et saaksid silmaturseid vähendada. Suitsetaja silmad on tihti paistes.
• Päikesekaitsefaktor on väga oluline ja see peaks suitsetajal tavapärasest kõrgem olema – vähemalt 25 SPF-i.
• Suitsetamisest tekkivaid vistrikke ravi eraldi, üle terve näo vinnikreemi määrida pole mõtet, ainult kuivatab.
• Kasuta lisaks kreemile ka vitamiini- ja hapnikurikkaid toiteseerumeid.
• Meigi tagasihoidlikult – vaid silmi ja suud. Jumestuskreemi võiks vältida.
• Soorita igal hommikul pärast ärkamist ja õhtul enne magaminekut 10 hingetõmmet avatud akna ees. Hinga nina kaudu sügavalt sisse ja suu kaudu välja. Nii varustad nikotiinist vaevatud kopse küllaldase hulga hapnikuga.
• Kombineeri suitsetamine kohustusliku rohelise tee ja 3 apelsiniga päevas.
• Söö lisaks vitamiine (kõiki), sest suitsetades ei omasta keha toiduga saaduid kuigi hästi. Eriti tähtis on C-vitamiin.
• Arvesta, et pead naha kaitsmisele ja toitmisele rohkem tähelepanu pöörama kui mittesuitsetajad.
• Joo klaas puhast vett iga tõmmatud suitsu järel. See aitab tervist natukenegi tasakaalus hoida.
• Tee sporti, kasvõi midagi kerget. Sellega parandad vereringet, väldid tselluliiti ja naha enneaegset vananemist.
• Kui soovid suitsetamist maha jätta, ära tõota enesele ega oma lähedastele, et loobud sellest pahest igavesti. Mõtle, et lükkad vaid sigareti süütamist edasi. Kuigi esialgu meenub iga minut ja tund sigareti süütamise ning esimese sõõmu mõnu, tuleb selles üle saada – ja see ongi kõige raskem. Kui suudad seda ühe päeva, oled juba palju saavutanud. Kui järgnevad päevad lähevad samamoodi, oled väga tubli ja sa ei tahagi saavutatut sigareti süütamisega ära rikkuda!