Suitsetamisest loobumine

Suitsetamisest loobumine on peaaegu sama keerukas kui narkootilistest ainetest loobumine. Enamikul juhtudel ei piisa ühest katsest.
Mis on suitsetamise juures kõige olulisemad kahjulikud tegurid?
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. 

kadri@buduaar.ee


Suitsetamisest loobumine on peaaegu sama keerukas kui narkootilistest ainetest loobumine. Enamikul juhtudel ei piisa ühest katsest.

Mis on suitsetamise juures kõige olulisemad kahjulikud tegurid?

Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning ooksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärrsijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist.

Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta.

Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustese.Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana.

Eriti ohtlik on suitsetamine raseduse ajal, sest ema veri kannab sinna sattunud kahjulikud ained ka lootele. Võivad tekkida loote väärarengud. 50% enneaegseid sünnitusi ja vastsündinute alakaalulisusest on tingitud suitsetamisest raseduse ajal.

Regulaarsete norskajate hulka (norskab vähemalt kolmel ööl nädalas) sattumise risk on kõrgeim suitsetajate hulgas. Neist norskab iga neljas

Milliseid tegevusi suitsetamise unustamiseks tegema peaks?

â