Vanim haigus – peavalu

Tugev peavalu ja halb enesetunne võivad viidata migreenile. See on haigus, mida tavaliselt põevad naised. Migreen on üks kroonilise peavalu alaliike, mille all kannatab erinevate uuringute andmetel umbes 10% elanikkonnast. Eriti sageli kannatavad migreenihoogude all naised (umbes 3 korda sagedamini kui mehed) vanuses 18-40 aastat.

Migreen oli ka vanasti naistel väga levinud haigus. Seda arvati tulenevat seksuaalsest rahuldamatusest. Kui naised õppisid end ise rahuldama, leevenes  ka migreen. Niisiis võib soovitada migreenihaigetel rohkem seksida. Samas teavad migreenikud, et kui süda on nii paha, et isegi pead pöörata on põrgulikult valus katsumus, on seks küll see viimane asi, mis pähe tuleb.

Migreen esineb peavaluhoogudena, mis võivad kesta mõnest tunnist mitme päevani. Küllaltki sageli võib valu olla väga tugeva ja piinava iseloomuga, mis pärsib täielikult igapäevase tegevuse. Tihti lisanduvad sellele veel tugev iiveldus või isegi oksendamine. Samuti täheldavad paljud patsiendid, et väiksemgi müra või päevavalgus on migreenihoo ajal muutunud väljakannatamatuks.

Migreen ei ole ravitav, kuid sellega on võimalik hästi "toime tulla"!
Migreen pole lihtsalt peavalu, vaid keeruline, paljuski veel segase tekkega, neuroloogiline häire. Õnneks on tänaseks välja töötatud uued spetsiifilised ravimid, mis on tõeliselt efektiivsed migreenihoogude kiireks leevendamiseks.

Migreenihooge iseloomustab:

• tugev valu enamasti pea ühel poolel, mis kestab mõnest tunnist kuni 3 päevani
• peavalu on pulseeriva iseloomuga
• kehalise pingutuse korral muutub valu tugevamaks (näiteks trepist üles minek)

Lisaks peavalule kaasneb migreeniga tavaliselt mõni alltoodud sümptomitest ehk haigustunnustest:
• iiveldus ja/või oksendamine
• valgus- ja/või müratundlikkus

Migreenihoogudele võivad vahetult eelneda erinevad tundmused (sagedamini mitmesugused nägemishäired), mida nimetatakse migreeni auraks. See annab mõnele inimesele märku peatselt algavast migreenihoost.

Kuidas migreeni ravitakse?

Migreeni diagnoosimiseks kulub arsti vastuvõtul vähemalt 45 minutit. Sõltuvalt hoogude sagedusest ja tugevusest jagatakse ravitaktika migreeni puhul peamiselt kaheks. Kui hood esinevad väga tihti (näiteks iganädalaselt) võib Sinu arst otsustada profülaktilise e hoogude sagedust ja tugevust vähendava ravi kasuks. Kahjuks ei ole siiani olemas väga efektiivset ennetavat ravi, mistõttu on ennetava ravi võimalused piiratud.

Harvemate hoogude korral on enamasti võimalik edukalt ravida igat üksikut migreenihoogu.
Migreenihoo ravimid, mida sellisel puhul kasutatakse, on jaotatavad kaheks: spetsiifilised ja mittespetsiifilised ravimid

• Spetsiifilised migreenihoo ravimid, mida väljastatakse apteegist arstiretsepti alusel:

• serotoniini agonistid ehk triptaanid

Need on ravimid, mis töötati välja spetsiaalselt migreenihoo raviks. Triptaanid on efektiivsed võetuna igal hetkel peavalu ajal ning enamasti piisab ühest tabletist. Leevendavad hästi ka migreenihooga kaasnevaid sümptomeid (iiveldus, valguskartus jne). Arsti ettekirjutuse järgimisel on kõrvaltoimete teke vähetõenäoline. Siiski on harva kirjeldatud valu, pakitsust või kuumustunnet rinnus. Neid ravimeid saab välja kirjutada Sinu arst. Triptaanid on Eestis olemas nii tablettide kui ka ninaspreina.

• ergotamiini-tüüpi preparaadid

Kasutusel alates 30ndatest aastatest. Toimivad ainult migreenihoo ajal. Sage tarvitamine võib esile kutsuda tõsiseid kõrvalnähte. Pidage täpselt kinni raviskeemist!

• Mittespetsiifilised migreenihoo ravimid, mis on välja töötatud muude vaevuste vastu, kuid millel on teatud efektiivsus ka migreeni korral:

• valuvaigistid ja tugevamad põletikuvastased ravimid
Näiteks aspiriin, paratsetamool, ibuprofeen jt.

Neid on võimalik osta apteegist ilma retseptita.

Need on sageli efektiivsed nõrga migreenihoo puhul. Eelistage lahustuvaid tablette. Migreeni korral tuleb neid võtta võimalikult vara enne hoo algust ja piisavas annuses, mis tavaliselt on kahekordne muude valude puhul kasutatav annus (näiteks 2 viiesaja milligrammist aspiriinitabletti). Kui valu ei kao ja Sa vajad lisaannuseid, pöörduge oma arsti poole, sest selliste ravimite sage tarvitamine (rohkem kui 2-3 korda nädalas) võib kasu asemel hoopis kahju teha. Samuti võib nende pikaajaline tarvitamine omakorda põhjustada peavalusid. Tekib nö suletud ring.

Samuti võib arst vahel määrata ravimi, mida võetakse mõne migreeniga kaasneva sümptomi vastu (näiteks iiveldus, oksendamine). Peavalu vastu need tavaliselt efektiivsed ei ole.
Kui Te ei saa kaasneva iivelduse või oksendamise korral tablette tarvitada, siis mitmed ravimid on saadaval ka ninna pihustamiseks, ravimküünaldena või -süstidena, mida samuti saab välja kirjutada arst.

 

Buduaari arhiiv