Eelista tervislikku mahetoitu!

Mahetoidu kasutajad on teadlikud inimesed, kes hoolivad oma tervisest ja sellest, mida nad söövad. Miks on mahetoit tavatoidust parem? Loomulikult sellepärast, et see on ohutu, tervislik ning mis põhiline - keemiavaba. Enamus poetoitu on sünteetiline ja sellel on omadus meie organismis kuhjuda.

Mis on mahetoit?
• Mahetoodete kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi, taimekaitsevahendeid ega pärilikult muundatud organisme (GMO-sid turustavad USA firmad püüavad küll peale suruda arvamust, et muundviljad on ka ökotoit). Keelatud on loomade kasvu soodustamine hormoonide abil.
• Mahedate toiduainete eelistamine sai Euroopas hoo sisse 1970-ndail ning ökotoidu austajaskond on järjest kasvanud. Suurima maheviljeluse osatähtsusega riigid on Austria, Šveits, Itaalia, Rootsi, Taani ja Soome. Endisest Idablokist on edukaim Tšehhi Vabariik. Eestis on ligi 700 mahepõllumajandusega tegelevat talu, kus kasvatatakse peamiselt juur- ja puuvilja ning ravimtaimi.
• Kõige defitsiitsemad mahetooted on liha ja munad.
• Kui mahetoodete turustamine sai alguse otsemüügist ja väikestest talu- või tervisepoodidest, siis viimastel aastatel on juhtpositsiooni saavutanud supermarketite ketid. Näiteks Taanis ja Rootsis müüdi 2000. aastal nende kaudu üle 80% kogu mahetoodangust. Tekkimas on ka ainult mahetoodanguga kauplevad poeketid. Arenev müügikanal on nn kastimüük.
• Mahetoitu müüakse tavatoidust keskmiselt ligi 20–30% kallimalt. Riigiti ja tootegrupiti on hinnalisa väga erinev. Mõnel juhul võib toode olla tavatootest mitu korda kallim, mõnel juhul on vahe nullilähedane. Kui turule tuleb rohkem mahetoodangut, võivad ka hinnad allapoole minna.

Eesti poodides pole ühtegi letti, kus seisaks silt, et siin on mahetoodang. Ometi on Eestis umbes 700 talu, mis ametlikult mahedoodangut kasvatavad. Euroopas on aga maheda nõudlus pakkumise ületanud ning mahetoodangu hind umbes kolmandiku kallim masstoodangust.

Keemiavabu mahetooteid pakkuvad perefirmad on alguse saanud enamasti väiksest sõprade-huviliste ringist, kes püüavad oma elutegevusega võimalikult vähe loodust koormata. “Turumemmede käest võib seda ju hooti saada, kuigi kunagi ei tea, kas leti taga on tegelik aiapidaja või palgatud proua ning kuidas tegelikult juurikad kasvatatud on,” ütleb näiteks Ökosahvri tegevjuht Liis Treial. Väga tublid mahetootjad, seda küll enese teadmata, on aga maavanaemad, kes ei taha väetiste peale raha raisata või onu, kes toob oma põllulapile rammu vaid laudast. Tänapäeval aga paljudel inimestelei ole enam maal kedagi, kelle käest kindla taustaga juurvilja saada.
Üks aastatetagune euroliidu tarbijauuring näitas, et eurooplased usuvad, et just nende kodumaal on kõige puhtamad juurviljad. Poest kodumaist ostes on juurikate müükijõudmise transpordikulu küll väiksem, kuid sisu ökoloogilises puhtuses ei saa kunagi kindel olla. Mulda väetatakse isegi maitse- ja ravimtaimi kasvatades. Euroopas moodustab maheturg kogu toiduturust vaid paar protsenti, kuid kasvutempo on kiire. Tasapisi on eelistused muutumas Eestiski.

Mahetoodetel pole aga nõnda kaubanduslikku välimust kui suurtel viljadel poes. Mahetooted on pisemad ning õuntele tulevad kevade poole ikka plekid peale. “Ostja tahab küll, et õun näeks välja nagu Prantsusmaalt või Poolast tulnud hiiglane ja sealjuures oleks ka mahetoode. Kõike head aga korraga ei saa. Maheviljadel on see-eest mõnusam maitse ja lõhn.

5 põhjust, mis minna üle mahetoidule
- See on tervislik. Mahetoit on kõrgema toitevärtusega ning selles on rohkem vitamiine, mineraalaineid, asendamatuid aminohappeid ja antioksüdante, sest taimed on kasvanud tasakaalustatud ja puhtas pinnases.
-Mahesöök-jook on saadud viljast, mille kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ega keemilisi taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid.
-Maheloomade kasvatamisel ei kasutata antibiootikume ega hormoone, neid toidetakse täisväärtusliku mahesöödaga ning koheldakse inimlikult.
-Mahekraamis pole kasutatud sünteetilisi lisaaineid
-Mahesöök-jook maitseb ja lõhnab paremini.

Kuidas mahetoitu ära tunda?
Eestimaine kraam kannab ümmargust rohelist ökomärki, mille juures võib olla kiri ”Kontrollitud ökoloogilisest põllumajandusest”. Kui tootel märgistus puudub, on tegu tavapõllundusest saadud toodanguga.

(Allikad: EP, loodusjoud.ee, loodusajakiri.ee, Malle Pajula art., Marika Makarova art.)

/Toimetas: Maily Kivilo/