Idamaise toitumise saladused

Eestlane on harjunud sööma siis, kui kõht tühi ja seda, mida hing ihaldab. Sageli pole selline teguviis kuigi tervislik ega tasakaalustatud. Hiina meditsiinis on levinud arusaam, et inimene on terve juhul, kui tema keha on tasakaalus. Säärast harmooniat on võimalik saavutada toiduvaliku kohandamisega oma keha iseärasuste ja ümbritseva keskkonnaga.

Eestlane on harjunud sööma siis, kui kõht tühi ja seda, mida hing ihaldab. Sageli pole selline teguviis kuigi tervislik ega tasakaalustatud. Hiina meditsiinis on levinud arusaam, et inimene on terve juhul, kui tema keha on tasakaalus. Säärast harmooniat on võimalik saavutada toiduvaliku kohandamisega oma keha iseärasuste ja ümbritseva keskkonnaga.

Ühesugune dieet kõigile ei ole lahendus. Hiina arst soovitab ravimeid alles siis, kui toitumisharjumuste muutmine tervisemuret ei leevenda. Kuidas idamaine toitumine toimib, sellest aga juba alljärgnevalt.

Hiina meditsiinis on hea tervise aluseks normaalselt toimetav seedesüsteem, eelkõige mao ja põrna talitlus. Kui need organid on terved, suudab organism toidust kõik vajalikud toiduained omastada, isegi kui neid on vähe. Et hoida seedimine normis, tuleb erinevaid toite süüa erinevatel aastaaegadel. Suvel soovitatakse tarbida jahedaid ning sügisel-talvel sooja andvaid toiduaineid.

Millised toiduained on soojendavad ja millised jahutavad?
Toiduained jagatakse jahutavateks ja soojendavateks selle alusel, kuidas nad mõjutavad peale söömist meie keha soojaproduktsiooni – kas suurendavad või vähendavad seda.
Kuumadeks toiduaineteks peetakse praetud nuudleid, maapähkleid, šokolaadi, võid, kohvi, pipart ja chillit.
Soojade toiduainete hulka kuuluvad veise-, lamba- ja kalkuni- ja kanaliha, juust, sink, vorst, riis, pruun suhkur, mandariinid, virsikud, granaatõunad, aprikoosid ning vein.
Neutraalsed toiduained on oad, herned, kirsid, heeringas, porgand, lill- ja peakapsas, tomat, sealiha, munad, piim, mesi ja päevalilleseemned.
Jahedate toiduainete hulka kuuluvad mandlid, rohelised oad, kookospähkel, seller, redised, viinamarjad, tsitrulised puuviljad, kala, roheline tee, õlu.
Külmad toiduained on banaan, pirn,  kurk, tomat, krabid, krevetid ja teised meresaadused.

Üldises plaanis on eelistatud hästi küpsetatud ja kergesti seeditav toit, hoiduda tuleb raskeltseeditavast või toortoidust ning väga külma toidu tarvitamisest. Talve tingimustes on kõige kasulikumad soojendavad, ergutavad ja toitvad toiduained. Peale talvist pööripäeva soovitab hiina meditsiin näiteks organismi tugevdada täisväärtuslike ja taiste lihatoitudega. Külmad ja jahutavad söögid on talveperioodil suures koguses sobimatud, sest võivad tekitada mao ja põrna talitluse häireid, millest koguneb organismi ebasobiv niiskus ja lima. Sellega on omakorda seotud mitmed tervisehädad. Näiteks naiste seas populaarsed toortoidul põhinevad dieedid tuleks talvel edasi lükata, sest keha vajab rohkem soojendavaid toite. Kevadel, kui maksa ja teiste seedeelundite aktiivsus suureneb, tuleks olla oma keha vastu hell.

Mis saab ekstreemsuste korral?
Siiski, kõike lõputult põske pista ei saa – tasakaal ja toidukoguste piiramine on hiina meditsiinis samuti väga oluline. Pigem soovitatakse süüa vähem, sest siis on toiduvalik mitmekesisem ja keha saab kätte kõik vajalikud vitamiinid-mineraalid. Liigse magusa ja rasvase toidu söömisel tekib organismis seesmine kuumus, mille väljenduseks on sageli akne ning erinevad mädanikud. Liiga sagedane külma iseloomuga toidu söömine (toortoit) põhjustab niiskuse ja lima kogunemist organismis, mis avaldub kõhulahtisuse, rögaerituse tekkes ning naistel vooluse ilmumises. Ülesöömine mõjub halvasti põrnale ja maole, põhjustades kõhupuhitust, isutust, röhatisi ja kõhuvalu. Alatoitlus seevastu toob kaasa nõrkuse ja vastuvõtlikkuse haigustele. Raskeltseeditav toit hilisel ajal tekitab unehäireid ja soodustab lima kogunemist.

Iseenesest kattub süsteem paljuski lääne kultuurist tuntud kalorisisalduse arvestamisega. Talvine külm nõuab lisaenergiat ja toitvamat söögilauda, et hea tervise säilitamiseks vajaliku soojaproduktsiooni tekitada. Seetõttu peetaksegi paastu just kevadel ja suvel, mitte külmal ajal, ja soovitatakse süüa rohkem kergesti seeditavaid toite, vältida alkoholi ja piirata vürtside tarbimist.

Ajakirjast Buduaar Shopping No8
Kairi Look, MSc
Füsioteraapia ja liikumisteadused
Amsterdam Vrije Universiteit