Kas oskad veini maitsta?

Veini maitsmine polegi nii lihtne kui tundub, see on omaette kunst. Veini maitsmine teravdab sinu maitsemeeli ning aitab sul veini paremini nautida ning selle olemusest aru saada. Kuidas seda õigesti teha ning mitte piinlikku olukorda sattuda kui keegi teil veini palub maitsta? Sellest kohe lähemalt.

Vein on kääritatud viinamarjamahl. See võib olla punane, roosa või valge; kuiv, poolmagus või magus; alkoholisisaldusega 5,5 kuni 14 protsenti.

Veini maitseerinevused tulenevad viinamarjasortide iseärasusest. Mida suurem on mari, seda tihedam on maitse. Viinamarja kestad annavad veinile mitmeid värvi ja lõhnaomadusi. Samuti määrab suhkru ja happe vahekord veini magususe ja alkoholisisalduse. Viinamarja varred sisaldavad mõrkjat parkainet, seemned nagu varredki, jäetakse veini tegemisest kõrvale. Kestad sisaldavad parkainet ja annavad veinile värvuse. Viinamarja viljalihast aga pressitakse välja mahl.

Kuidas veini maitsmine käib?

Vaata! Vala vein sobivasse veinipokaali. Vaata seda hoolega ning tee kindlaks veini värvitoon? Kui tegemist on punase veiniga, siis püüa märgata, mis tooni punasega tegemist on. On see bordoopunane, punakaslilla, sügavpunane või punakaspruun? Kui tegemist on valge veiniga, siis vaatle seda ning uuri, kas vein on puhas valge, kuldne, helerohekas, või hoopis kahvatukollane?
Vaata natuke veel! Nüüd uuri veini läbipaistvust. Kas vein on selge, sogane, läbipaistev või läbipaistmatu? Kalluta klaasi veidi ning loksuta veini seal sees ringjate liigutustega. Kas veini sees on korgitükke või muud üleliigset? Vanemad punased veinid on läbipaistvamad kui nooremad. Hägusus võib olla tingitud ülestõusnud sademest, kuid see võib märku anda ka defektsest veinist. Vaadelge veini päevavalguses, kunstlik valgus muudab selle värvi. Olulised muljed degusteeritava veini olemusest saab selle venivust vaadates. Klaasiseintele jäävad peale veini klaasis aeglast keerutamist kas "triibud" või "pisarad". Kui klaasile jäävad tuntavad jäljed, on tegemist suure alkoholi- ja/või suhkrusisaldusega veiniga.
Nuusuta! Lõhnataju on veini nuusutamisel väga oluline abimees. Et aroomi maksimaalselt tajuda, liiguta klaasi õrnalt ringjate liigutustega ning nuusuta siis klaasis olevat veini. Nii tood naturaalsed aroomid välja. Kui nuusutamise ajal suu lahti hoiad, tunned lõhna paremini. Pista oma nina klaasi sisse ning tõmba lõhna nina kaudu sisse. Millised on esimesed muljed? Mis sulle silme ette tuleb? Mis võib olla veini koostiseks? Kas tunned marju, lilli, vaniljet või tsitrust? Banaani- ja pirnilõhn võivad näidata, et vein kääris madalal temperatuuril, mis on tavapärane Beujolais ja odavamate valgete veinide puhul.
- Must pipar seondub sageli Syrah`st valmistatud vürtsiste punaveinidega.
- Röstsaia aroom võib viidata kas uutele tammevaatidele või pudelis laagerdunud Chardonnay`le või Semillonile.
- Virsik ja aprikoos viivad mõtte Uue Maailma Chardonnay`le (ka greip), küpsele rieslingile või Muscat`ile.
- Meemaitse tõuseb küpsetest dessertveinidest või väärishallitanud marjadest tehtud veinist.
- Pähkline maitse, sarapuupähkel või kreeka pähkel viitavad, et tegemist võib olla küpse valge burgunderiga.
- Roheline paprika vihjab odavatele noortele punastele veinidele Cabernet Sauvignonist.
- Punase marjad nagu punane sõstar, maasikas ja kirss viitavad Pinot noirile.
- Laimi või sidruni maitset võib aimata Semillonist ja Austraalia Rieslingist tehtud veinides.
- Śokolaad iseloomustab hõrku täidlast punast veini, mis on küps ja madala happesusega.
- Vanill seostub sageli uues tammevaadis laagerdunud veiniga.
- Vaarikas kerkib esile odavatest Rhone punastest veinidest, eriti kui tegemist on Syrah`ga.
- Roosiõielehed vihjavad Gewürztraminerile delikaatsemalt kui litsiploomid, kuid tegemist võib olla ka Muscat`ga.
- Litsiploomid tulevad meelde, kui nuusutada ükskõik millist Gewürztramineri veini.
- Tikrid vihjavad, et kasutatud on Sauvignon Blanc`i.
- Piparmünt ja eukalüpt märgivad peamiselt Austraalia, Lõuna-Aafrika või California päritolu Cabernet Sauvignini.

Maitse! Viimaks võid veini maitsta. Alusta väiksest sõõmust ning lase sel oma keele peal voolata.
Maitsmisel on 3 faasi:
1) Peale esimeste muljete kogumist veini kohta, hinga sisse ning võta siis sõõm veini. Lase suus veinil ja õhul omavahel seguneda. Mis maitset sa nüüd tunned? Punastel veinidel on tihti pipra, marjade või puu maitse.
2) Talleta esmamuljed ning selgita välja, mis maitsega vein siis konkreetselt oli.
3) Kui kaua peale alla neelamist veini maitse sinu suus veel püsib? Kas see kestis mitu sekundit või polnudki järelmaitset? Veinid, mille maitse pärast alla neelamist suus kestab, on pika maitsega ja seda peetakse heaks omaduseks: maitse intensiivsus ja kestvus peegeldavad veini kvaliteeti. Lõhna ja maitset, mis suus pärast veini alla neelamist kestavad, kutsutakse järelmaitseks: veini järelmaitse kvaliteeti ja naudingut sellest koos kestvusega on iseloomustatud sõnaga "tipp". Tipp võib mõnikord viidata sellele, kuidas vein vananemisele vastu peab. Vilets vein on eranditult elamusetu tipuga.
Valge veini vaatlemine

Valgete veinide värvigamma ulatub värvitust vesivalgest kuni sügavkollaseni. Enamik neist on kergelt õrnkollased; aastatega värv tumeneb. Harilikult pärinevad kahvatud veinid külmematest, tumedamad soojematest piirkondadest. Erandiks on väga magusad veinid, mille värv on sügavam. Noored valged veinid võivad olla roheka varjundiga. Pruunikas vein võib olla halvaks läinud.

VESIVALGE

- Kindlapiiriline serv klaasi valatud veinil annab hoolimata vesisest värvusest märku kvaliteetsest veinist.

- Kahvatu värv veiniklaasi keskel võib viidata jahedale kasvukohale.

- Veini lõhn ja maitse aitavad kõrvale jätta teised võimalikud variandid, nagu näiteks portugali Vinho Verde, millele võiks viidata mullilisus, ja kinnitavad, et tegemist on Rieslingiga

KULDKOLLANE

- Kuldkollase veini värv on intensiivne ka klaasi servaosas.

- Kuldkollase veini värv klaasi keskel annab aimu veini vanadusest või suhkrusisaldusest.

SIDRUNIKOLLANE

- Rikkalik kogus mulle kuldkollases veinis viitab vahuveinile.

- Lõhn viitab Chardonnayâle, maitse (ja mullid) aitavad aru saada, kas tegemist on ampanjaga.

VANAKOLLANE

- Vanakollane värv näitab, et tegemist on täidlase veiniga.

- Tugev värv veiniklaasi keskel viitab magususele.

- Lõhn viitab sellele, et tegemist on väärishallitusveiniga, maitstes tunneme Semillonile omast klassikalist meemaitset

Punase veini vaatlemine

Punase veini värvus võib ulatuda roosat peaaegu mustani ja see sõltub viinamarjasordist, kuid vanus ja päritolutingimused on samuti olulised. Punased veinid muutuvad erinevalt valgetest aastatega heledamaks. Mida pruunim ja kahvatum veini serv, seda küpsem vein. Soojadest piirkondadest pärit vein on tavaliselt tumedam. Tammevaadis laagerdunud vein on heledam kui pudelis seisnud.

ORANŹIKAS

- Kui värv tuhmub servast, siis võib olla tegemist keskpärase veiniga.

- Aromaatne maasika lõhn ja pipralõhna puudumine (see on omane Grenachâile)kinnitab, et tegemist on Pinot noirâiga

TELLISKIVIPUNANE

- Telliskivipunane värv ja vesine serv võib tähendada bordood.

- Kui värvis ei sisaldu pruuni, on vein noor.

- Maitsmisel mõjub vein lopsakalt, kuid tegelikult pole lopsakas ega laagerdumisaldis: tegemist on tagasihoidliku bordooga

GRANAATPUNANE

- Purpurne serv viitab keskpärasele veinile.

- Värv veiniklaasi keskel peaks olema selge ja konkreetne.

- Veinil on pirnimahla lõhn, mis seostub Beaujolais`ga. Järelikult on tegemist Gamay`ga. Mustjas värvitoon - Vürtsikas lõhn kuulub Syrah`le: arvatavasti on tegu Rhone veiniga.

MUSTJAS

- Tugev mustjas värv viitab soojale kliimale.

- Mustjas toon peaks olema peaaegu läbipaistmatu.

Peale veini maitsmist salvesta oma emotsioonid ning püüa mõelda, kas see vein sobiks hästi juustu, viinamarjade, leiva või lihaga?

Veini maitsmisel pea meeles, et erinevate veinide maitsmise vahepeal loputa suud veega! Head maitsmist!

Buduaari arhiiv