Milline söök teeb su keha õnnelikuks ja terveks?

Tervisliku eluviisi ja toitumise põhitõed pole tegelikult üldse keerulised, hoopis vastupidi. Toitumisspetsialistid üle kogu maailma on üksmeelel, et ei ole vaja süüa vähem rasva ja rohkem kiudaineid, vaid süüa teatud toiduaineid, millel on leitud haigusi ennetavaid toimeid.
Selle asemel et süüa ainult salatilehti ja juua vett, tuleks hakata rohkem tähelepanu pöörama toiduainetele, mis su keha ja tervist otseselt mõjutavad. Enda raamidesse panek, et söön ainult neid asju, mis mind paksuks ei tee, on negatiivne ning su keha reageerib sellele, hakates end valmis seadma nn näljarežiimile, mis kokkuvõttes ei ole üldse kasulik.

Tervisliku eluviisi juurde kuulub kindlasti ka füüsiline treening. Kaks korda nädalas kaks-kolm tundi kepikõndi ei jookse mitte sugugi mööda külgi maha. Füüsiline aktiivsus täiustab tervislikku toitumist. Nii need kilod kaovad – tervislikult, ilma lisavahendeid ja kreeme kasutamata. 

Aga mis on siis mu tervisele kasulikud toiduained? 
Marjad, marjad ja marjad

Mustikad
Mustikad pole lihtsalt hea maitsega sinised marjad, vaid ka üks suur ilu allikas – mustikad aitavad hoida nahka noore ja ilusana. Samuti sisaldavad need rikkalikult B-vitamiine. Mustikaid on kõige parem süüa värskena, kuigi ka külmutatud marjad säilitavad oma kasulikud omadused ning neid juba sellel sinisel marjal jätkub. Loodusravitsejad soovitavad haiguste ennetamiseks või raviks juua kaks väikest klaasi mustikamahla või kaks tassi mustikateed päevas. Tee valmistamiseks tuleks arvestada 15 g kuivatatud marju või 60 g värskeid marju 250 g keedetud vee kohta. * 100 g värskeid mustikaid = 46 kcal
Raviomadused
* Parandab kapillaarset vereringet ning tugevdab keha kaitsemehhanismi. * Võib aidata nägemisprobleemide korral. * Aitab kuseteede põletiku vastu. * Traditsiooniline kõhulahtisuse ravim. 

Jõhvikas
Jõhvikas on toidu ja ravimina tuntud juba sajandeid. Ameerika põliselanikud kasutasid neid rohke C-vitamiinisisaldusega marju veremürgituse vastu. Siiski aga ei tohiks nende punaste marjade tarbimisega üle pingutada. Jõhvikad sisaldavad palju oksalaate ning nende pikaajaline tarbimine võib põhjustada neerukivide teket, kuigi mõõdukas tarbimine just hoiab kivide teket ära. 
Raviomadused
* Ennetab ja ravib kuseteede infektsioone. * Tugevdab keha vastupanuvõimet. * Väikeses koguses võivad aidata neerukivide tekke vastu. 

Maasikas
Maasikad on ühed kõige tuntumad marjad terves maailmas. Värskelt korjatud punapõsksed marjad on rikkad C-vitamiini poolest. Lisaks kõigele muule heale tekitavad need marjad meis rõõmsat meeleolu. 100 g värskeid maasikaid = 37 kcal *
Raviomadused
* Aitab leevendada reumat. *Leevendab podagrat. 

Mustad sõstrad
Just need samad mustad marjad, mis kasvavad vanaema juures põõsastel, on ühed suuremad ravitsejad meie aedades. Mustsõstrajook aitab ravida külmetust ning tugevdab väikeste veresoonte seinu. Neis on palju C-vitamiini ning suvel, kui marjad on valmis, tasub neid süüa kuni enam lihtsalt sisse ei mahu.  100 g musti sõstraid = 64 kcal.
Raviomadused
* Sisaldavad rohkesti antioksüdante. * Võitlevad kuseteede haiguste ja toidumürgituste vastu. * Aitavad leevendada põletikke. 

Köögiviljad on suurepärased ja maitsvad 
Porgand
Kes meist ei teaks porgandit! Porgandile omane oranž värvus tuleneb suurest karoteenisisaldusest. Porgand sisaldab suures koguses beetakaroteeni, mis mõjutab sinu naha jumet ning aitab nahal valmistuda päikeseks, seepärast on soovitav süüa porgandit või võtta beetakaroteenitablette kaks kuud enne päikeselisesse kohta reisimist või enne suve tulekut.
Porgand on eriline ka selle poolest, et ei kaota kuumutamisel oma beetakaroteenisisaldust. Meeles tuleks ka pidada, et värsketel porganditel on rohkem kasulikke omadusi kui porgandimahlal. 100 g värsket porgandit = 34 kcal
Raviomadused
* Kaitseb vähi, eriti kopsuvähi eest. * Aitab vähendada vere kolesteroolitaset. * Aitab kaitsta toidumürgituse eest. 

Kapsas
Kapsas on erakordselt tervislik köögivili. See sisaldab rohkelt vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, foolhapet ja antioksüdante. Suuremad kapsasõbrad, kes söövad kapsast rohkem kui kaks-kolm korda nädalas, peaksid lisaks oma toidulauale lisama joodirikkaid toiduaineid, nagu rasvane kala, sest kapsas vähendab joodi imendumist organismi. Kes aga pelgab kapsast, kuna see tekitab puhitusi, peaksid kapsatoitudele sisse panema köömneid või apteegitilli seemneid. Jumalaga, puhitused!  100g värsket punast peakapsast = 27 kcal.
Raviomadused
* Vähendab vähi, eriti käärsoole-, mao-, kopsu- ja nahavähi tekke riski * Aitab vähendada südamehaiguste ja insuldi riski. * Vähendab kae tekkimise riski. * Kiirendab maohaavandite paranemist. 

Küüslauk
See väike, aga võimas köögivili on tunnustatud juba vanade kreeklaste, egiptlaste ja hiinlaste seas. Küüslauk on küll väga vänge, aga samas ka väga tervistav ning seda kahjuks ainult värskelt. Küüslaugu purustamine vabastab sellest õlid ning sellepärast tuleks see kohe pärast purustamist ära kasutada. Samuti ei sobi küüslaugule kuumutamine, kuna siis kaotab see suurema osa oma omadustest. Eksperdid soovitavad süüa üks-kaks küünt päevas ning vanad hiinlased uskusid, et küüslaugus on igavese nooruse valem.
Me kõik teame, millise ebameeldiva jälje jätab küüslauk meie hingeõhule. Seda suurepärast tervisepommi aga tahaks süüa. Mida siis teha? Vastus on lihtne – näri pärast söömist peterselli või kohviube. Head aega, halb hingeõhk ja tere, tervis! 100 g värsket küüslauku = 158 kcal Raviomadused
* Võitleb infektsioonide vastu. * Tugevdab südame tervist ning vähendab infarkti tõenäosust.
* Toetab vereringet. * On kasulik suhkruhaiguse korral. * Vähendab maovähi tekkimise riski. 

Tšilli
Tuntud “põletava“ toime poolest. Tšillit on erineva teravusastmega, nii et igaüks peaks leidma endale sobiva. Soojades maades on see kaun väga tuntud ja austatud. Meie kui põhjamaised inimesed pole selliste maitseelamustega harjunud ning esmamulje tõelisest tšillitoidust võib olla ehmatav kogemus. Tšillimaitse aga ei pea toidus ilmtingimata domineerima, vaid seda pigem täiustama. Suured tšillifännid aga peaksid olema ettevaatlikud, sest liigne tarbimine võib tekitada maovähki.
Samuti tuleks meeles pidada, et nende kätega, millega seda särtsakat kauna puhastasid või katsusid, ei tohi silmi või haavu puudutada. Kui just ei ole soovi tunda suuremat sorti põletustunnet. 
Raviomadused
* Vähendab trombide tekkimise riski ning parandab vereringet. * Puhastab hingamisteid. * Soodustab seedimist. * Kiirendab kalorite põletamist. 3 g tšillikastet eine kõrval tõstab tavalist kalorite põletamist 1 tunni jooksul 25 protsenti.

Tervislikud puuviljad, pähklid, seemned 
Banaan
Banaan on tegelikult rohttaim, mitte puu, ning pärit Aasia troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt. Banaanisorte on üle 400 ja eurooplaste toidulauale jõudis see alles 1885. aastal, kuigi on tuntud juba 3000 aastat. Banaan on tuntud suure kaaliumisisalduse poolest, siiski on kõige kasulikumad küpsed banaanid, mille sisu on kreemja tekstuuriga. Kõvemaid ja erekollaseid banaane on organismil raske seedida ning vajalikud ained imenduvad kaua. Suured banaanisõbrad peaksid aga arvestama, et pärast banaani söömist tuleks hambaid pesta, sest banaan soodustab kaariese teket. 100 g banaani = 97 kcal
Raviomadused
* Suurendab vastupidavust pikaajalistel treeningutel.
* Leevendab kõhukinnisust ja –lahtisust. * Võib parandada und ja tõsta tuju. 

Õun
Õun, eriti punapõskne, sümboliseerib armastust ja viljakust. Magusad, mahedad, hapud ja mahlakad õunad on väga tuntud meie igapäevasel söögilaual nii kuivatatud, värskel kui ka kompoti kujul. Õunad pakatavad kiudainetest, antioksüdantidest, C-vitamiinist ja flavonoididest. Kõige kasulikum on süüa värskeid õunu koos koorega. Konserveeritud, hautatud ja kuivatatud õuntes ning õunamahlas on säilinud kiudained, kuid on tundlikud oksüdatsioonile. 100 g värsket õuna = 52 kcal
Raviomadused
* Võib alandada vere kolesteroolitaset. * Aitab kõhukinnisuse ja -lahtisuse korral. * Traditsiooniline vahend liigesehädade korral. * Suurendab üldist vastupanuvõimet haigustele. 

Kreeka pähkel
Kreeka pähkleid saab kasutada salatites, riisiroogades, linnulihatoitudes ja muidugi ka magustoitudes. Kooritud pähklid annavad nii tervelt kui ka hakitult toidule täidlase magusa maitse. Kreeka pähklitest valmistatakse ka õli, mis on tunduvalt magusam kui oliiviõli. Vältida tuleks nii pähklite kui ka õli liigset kuumutamist, kuna polüküllastumata rasvad oksüdeeruvad kiiresti.  100 g kreeka pähkleid = 698 kcal
Raviomadused
* Vähendab rasva- ja kolesteroolitaset veres. * Vähendab südamehaiguste teket. * Põletikuvastane toime. * Hea toitaineallikas neile, kes söövad vähe. 

Linaseemned
Linaseemned on tavaline toit Põhja-Euroopas. Neid saadakse siniseõielistest linataimedest, millest valmistatakse ka voodilinu ja linoleumi. Linaseemned on eriti tervislikud ning need on muutumas populaarsemaks seoses maitsvamate pruunide linaseemnete aretamisega.  Raviomadused
* Omega 3-rasvhapete põhiline allikas. * Võivad leevendada menopausi sümptomeid ning võidelda rinnavähi vastu. * Ennetavad ja leevendavad kõhukinnisust. * Rahustavad seedimist. 

Joogipoolist 
Tee
Tee joomine on meie jaoks üsna tavaline. Tee on küll kergema toimega kui kohv, aga sisaldab siiski palju ergutavaid aineid. Kasulik on tee aga sel juhul, kui me ei joo seda palju. Liigne teejoomine annab vastupidiseid tulemusi. Hambad muutuvad laiguliseks ning kofeiin tekitab unetust. Tulikuuma tee joomine on seotud söögitoru vähi tekkimisega ja pealegi takistab tee joomine söögi kõrvale raua imendumist. Teesorte on palju ning need erinevad üksteisest suuresti tanniini ja flavonoidide sisalduse poolest. Edetabelit juhib roheline tee, järgneb oolong ja lõpuks must tee.  Raviomadused
* Vähendab südamehaiguste riski. * Võitleb trombide ja kõrgenenud vererõhu vastu. * Aitab vältida kaariese teket. * Aitab gripiviiruste vastu. 

Ingver
Ingver sobib nii toitude maitsestamiseks kui ka tee valmistamiseks. Värske ingver on teravamaitseline soojendav vürts, mis aasia köögikunstis on lausa asendamatu. Ingveri puhul kasutatakse ainult selle maa-alust vart. Ingver on väga suurte raviomadustega ning peletab väga kiiresti eemale kõik külmetushaigused.
Raviomadused
* Aitab iivelduse vastu. * Leevendab puhitust ja seedehäireid. * Vähendab trombide tekkimise tõenäosust. * Parandab vereringet ning on tõhus külmetuse ja köha vastu. * Võib leevendada reumat. 

Alkohol
Üldiselt on alkohol meie kehale siiski kahjulik, mõjutades nii maksa kui ka seedimist. Ent uuringud on näidanud, et 14–21 ühikut alkoholi nädalas vähendab märkimisväärselt riski surra infarkti. Eriti hea on juua punast veini, sest tumedates viinamarjades olev tanniin aitab oluliselt südamehaiguste vastu. Punane vein on kõige kasulikum võrreldes teiste alkohoolsete jookidega. 

Kala 
Rasvane kala
Rasvane kala, nagu värske lõhe või suitsuheeringas, sisaldavad suurtes kogustes omega-3 rasvhappeid, mille kasulikkust inimese organismile on paljud uuringud tõestanud. Spetsialistid soovitavad rasvast kala süüa vähemalt kaks korda nädalas. 100 g külmsuitsulõhet = 162 kcal Raviomadused
* Vähendab südamehaigustest tingitud äkksurma riski. * Vähendab insuldi tõenäosust. * Võib aidata jämesoolepõletiku vastu. * Leevendab põletikulisi nahahaigusi. * Võib vähendada vähi tekkimise riski. * Sisaldab rikkalikult joodi. 

Hippokrates: “Iga toiduaine, mida inimene sööb, mõjutab tema keha ja muudab seda mingil moel, ning nendest muudatustest sõltub kogu tema elu – on ta siis terve, haige või paranemas.“



Allikas: ajakiri Buduaar Shopping