Ülekaalulised inimesed

\"imageManager_230979\"Aegade jooksul on elu läinud aina paremaks. Ka mitmed uuringud ja küsitlused näitavad, et inimeste rahulolu eluga on tunduvalt suurenenud. Kuid elukvaliteedi tõusuga suureneb ülekaaluliste inimeste arv. Mitte vaid täiskasvanud, vaid ka järjest suurem hulk lapsi ja noorukeid on ülekaalulised.

 

Kertu Jukkum
ajakirjast Buduaar Shopping No4

\"imageManager_230980\"Aegade jooksul on elu läinud aina paremaks. Ka mitmed uuringud ja küsitlused näitavad, et inimeste rahulolu eluga on tunduvalt suurenenud. Kuid elukvaliteedi tõusuga suureneb ülekaaluliste inimeste arv. Mitte vaid täiskasvanud, vaid ka järjest suurem hulk lapsi ja noorukeid on ülekaalulised. Ning rasvumine pole enam mitte vaid heaoluühiskondade, nagu nt USA, Suurbritannia ja Austraalia, probleem.
Ühe uuringu järgi elab maailmas 1,4 miljardit ülekaalulist inimest. Muide, samal ajal elab maailmas „vaid“ 800 miljonit alatoitumuse all kannatavat inimest. Esmakordselt ajaloos on ülekaaluliste arv suurem.

Olen elanud USAs ja tean, et kaalu kontrolli all hoidmine on sealse elustiili juures peaaegu et võimatu. Keskmine ameeriklase toiduportsjon on tunduvalt suurem, kui inimene tegelikult vajab. Lisaks, kas siis kiirest elutempost sõltudes või hoopiski maitse-eelistusest lähtudes süüakse väga tihti kiirtoitu ning seda valimatul ajal – olgu või öötund. Elustiil sealjuures on aga äärmiselt mugav: ameeriklane ei armasta liikuda ning ka treeningusaali ei meelita teda mitte miski. Autost väljumata saab USAs osta, müüa, vahetada ja muudki. Las Vegases näiteks on drive-through isegi abiellumiseks, mis tähendab siis seda, et inimesed ei pea abiellumiseks autost väljagi astuma. Lihtsalt ulatavad autoaknast oma passid ja abieluranda nad jõudnud ongi.

Populaarsed on ka ratastooli ja rolleri vahepealsed sõiduvahendid – nendega näeb inimesi ostukeskustes ringi sõitmas. Peaasi, et ise liikuma ei peaks.
Taolises keskkonnas elades on tihti ainsaks alternatiiviks sellega kaasa minna ning paratamatusega harjuda.

USAs tolereeritakse ülekaalulist inimest kindlasti tunduvalt rohkem ning see tuleneb loomulikult sellest, et rasvunud inimesi lihtsalt on seal palju. Nende „keskmise figuuriga inimene“ tähendab meie mõistes paksu inimest.

Ülekaaluliste arv on maailmas eranditult kõikides riikides kasvamas, ka Eestis. Väidetavalt on juba praegu Eestis 43% meestest ja 38% naistest ülekaalulised. Paratamatult tekivad lastel vanematega sarnased toitumisharjumused.

Viimase kümne aasta jooksul Eestis läbi viidud uuringute tulemustest on selgunud, et ka Eesti laste seas on ülekaaluliste arv märgatavalt suurenenud. 2004. aastal läbi viidud uurimusest selgus, et näiteks Tallinna koolide 9. klasside õpilastest on 11,1% poistest ja 10,9% tüdrukutest ülekaalulised. Kusjuures samal ajal on Eesti maapiirkondade lapsed veelgi ülekaalulisemad.

„Paks laps – ilus laps“? Paraku kaasnevad rasvumisega mitmed väga rasked haigused. Teiste seas südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet, kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos ehk kolesterooli ladestumine veresoontesse ja liigesehaigused. Ülekaalulistel on kuni 5 korda kõrgem risk haigestuda südame isheemiatõppe või insulti.

Muide, ka see laialt levinud arvamus, et paksud inimesed on keskmisest elurõõmsamad, ei vasta tõele. USA teadlaste analüüsi käigus selgus, et tujukõikumised ning ärevushäired, ent ka depressioon on ülekaaluliste inimeste seas levinud 25% võrra enam kui normaalkaalus inimeste seas.

Eesti laste ja noorte seas läbi viidud uurimus näitas, et 13–18-aastased koolinoored (nii tüdrukud kui poisid) peavad saleda inimese kõige suuremaks eeliseks atraktiivsust, populaarsust ja teiste lugupidamist. Umbes veerand vastanutest arvas, et saledal on võimalus saada parem töökoht ning elus läbi lüüa. Usutakse ka, et saledal on paremad šansid partneri valikul, samuti võimalus valida ja kanda erinevaid rõivaid.

Tegelikult ei tea paljud, mis täpselt ülekaalulisusega kaasneb. Millised võivad olla nende inimeste mured? Kindlasti on neil raske end midagi füüsilist tegema sundida. Ka trepist ülesminek võib osutuda määratu raskeks, rääkimata muust. Kindlasti ei saa nad kanda ka kõiki rõivaid mida sooviksid ja ilmselt on neil tunduvalt keerulisem ka endale sobivaid riideid leida.
Mäletan, et ühes lõbustuspargis ei saanud üks keskmisest kogukam mees “Ameerika mägedel” sõitu teha ja seda just oma liigse kaalu tõttu. Samuti olen lennukites näinud, et liiga suured inimesed on sunnitud istuma kahe tooli peal, sest ühe peale nad lihtsalt ei mahu.


Tegin juttu ka Karoliinaga (22), kes oli aastaid paksuke laps ning alles keskkooli lõpetades suutis normaalkaalu saavutada.
Juba lasteaias oli Karoliina kaaslaste jaoks „suur Karoliina“, sest oma keskmisest tunduvalt suurema isuga sai ta alati ära süüa ka lisaportsu. Tihti kutsusid kokatädid hea isuga lapse lausa lõunauinaku ajal voodist välja, et lõunasöögist üle jäänud toit lapsele sööta. Laps sealjuures ei nurisenud kunagi ning sõi alati ära kõik, mis talle pakuti.
Kooli ajal Karoliinal tema enda arvates vedas, sest narriti teda suhteliselt vähe. Kuid samal ajal tundis ta end siiski ebamugavalt ning talle tundus ka, et kõik hindasid teda just kaalu järgi. Teismelisena oli noor ülekaaluline neiu kõige vastuvõtlikum ning tundlikum ja siis tuli ikka ette olukordi, kus Karoliinat nimetati paksuks või siis lausa küsiti otse: „Miks oled sa nii paks?“ Sõbrad ja perekond ütlesid ikka, et Karoliina on lihtsalt suure kondiga.
Kõige raskem oli Karoliina jaoks suvi, sest ka kõige palavama ilmaga kandis ta pikki pükse ja pluuse. Tihti küsiti temalt, et ega tal palav pole ning vastus oli alati üks ja sama: „Ei ole, mul on nii väga hea.“ Rannamõnudest sai ta harva osa, kuid kuna ujumine talle väga meeldis, siis aeg-ajalt käis ikka kõrvalistes kohtades suplemas, püüdes jääda võimalikult märkamatuks.
Ülekaalulisuse tõttu kartis neiu ka teiste juuresolekul süüa. Talle meenus ka paaripäevane telkimine oma vanemate ja sõpradega. Selle aja jooksul ei julgenud ta üldse süüa, sest kartis, et teised võivad siis aru saada, miks Karoliina nii paks on.
Pärast keskkooli lõppu tööle minnes suutis Karoliina alla võtta 28 kg. Ta hakkas teadlikult tervislikumalt toituma ning tegi meelsasti ka trenni. Sellest hetkest on noor inimene saanud tagasi enesekindluse ja julguse. Ta usub, et tema elus on sellest ajast saadik tunduvalt vähem probleeme.
Samuti ütleb ta nüüd, aastaid hiljem ja saleda inimesena, et oli tõeline piin olla ülekaalus ning tal on hea meel, et suutis end käsile võtta ja sellest suurest koormast vabaneda. Ta tunneb end nii füüsiliselt kui ka vaimselt palju tervema ja õnnelikuma inimesena.