Mõnus enesetunne aitab ära tunda sobivat kaalunumbrit

Kehakaalu paaniline jälgimine on nii mõnegi noore inimese „igapäevatöö”. Suure suve lähenemisega töötab dieediteema kõrgtuuridel ja lahjad jogurtid ning köögivili müüvad paremini kui varem. Aeroobikasaalid on rahvast täis ning enamikul „hooajasportlastest” on eesmärgiks siredam figuur ja madalam kaalunumber. Värskest kraamist tulvil köögilaud ja aktiivne eluviis on küll igati tänuväärsed ettevõtmised, kuid motiiviks peaks olema eelkõige mõnus enesetunne ja rahulolu oma vormis kehaga, mitte aina kahanev näit igahommikusel vannitoakaalul. Õigupoolest ei näita kaalunumber sugugi alati asjade tegelikku seisu. Mõistliku ning realistliku hinnangu keha koostisele ja treeningu ning dieedi tulemuslikkusele annab oluliselt paremini rasvaprotsendi määramine.

Tänapäeval tähtsustatakse rasvaprotsendi numbrit kaalu omast aina rohkem – ja põhjusega. Kaal näitab keha kogumassi koos luude, lihaste ja siseelunditega. Rasvaprotsent illustreerib seevastu just rasvkoe hulka, mille koguse umbkaudseks teadasaamiseks end enamasti kaalutakse ja millest vabanemine on suure osa inimeste jaoks treeningu ning teadliku tervisetoitumise peamine eesmärk.

Me oleme kõik individuaalselt erineva kehaehitusega. Mõne inimese kohta saab tõepoolest öelda, et ta on „suure kondiga” – tema luud on suuremad ja raskemad kui teisel, paljude puhul on jälle teistpidi. Lihaste kogumass võib samuti olla inimeseti väga erinev. Kuna lihasmass on rasvkoest raskem, võib hästitreenitud inimene kaaluda tegelikult rohkem kui samapikkune väheliikuv eakaaslane. Rasvaprotsent võib viimasel olla seejuures kõrgem ning kalduda isegi ebatervislikku skaalasse, kuigi kaalu põhjal oleks kõik justkui hästi.

Kaalu ebakohasuse selge tõestus on mõnepäevane nälgimine. Paljud arvavad, et kui kolm-neli päeva söömata olla ning üksnes vett juua, kahaneb kaalunumber oodatuks ja samm suure saleduse poole ongi astutud. Tegelikult on see suur enesepetmine, kuna kaal väheneb vaid keha vedelikutagavara arvelt. Kui pärast nälgimist jälle sööma hakatakse, tuleb kaotatud kaal kiiresti tagasi. Rasvkoe vähenemine on palju pikaajalisem protsess, kuid saavutatud tulemused on õnneks aga ka suhteliselt kestvad. Kuna liigsest rasvast saab kõige paremini lahti regulaarse trenniga, mis kasvatab omakorda lihasmassi, langeb kaal aeglaselt, kuid püsivalt. Põhjuseks on asjaolu, et mida rohkem on sinu kehas lihasmassi, seda kiiremini toimib ainevahetus ning seda tõhusamalt stabiliseerub kaal.

Seega ei tasu ennast pideva kaalumisega vaevata – väikesed kaalukõikumised räägivad pigem ühekordsest ülesöömisest või hetkelisest hormonaalsest seisundist (kehasse koguneb teatud perioodidel rohkem vedelikku) kui millestki püsivast.
Kui oled regulaarselt mõnda aega treeninud ja soovid oma edu/ebaedu välja selgitada, sobib rasvaprotsendi mõõtmine selleks oluliselt paremini kui kaalule astumine. Tasub teada, et kuna erinevad mõõtmisvahendid pole alati identsed, tuleks rasvaprotsendi mõõtmiseks valida üks kindel klubi ning mõõteriist ning teha seda kindlal osal päevast (näiteks hommikul) ja kindlal kellaajal (soovitavalt enne söömist ja joomist, sest lisandunud vedelik mõjutab tulemust). Kõige võrreldavamaid tulemusi annab igakuine mõõtmine menstruatsioonitsükli kindlal päeval, kus vedelikutasakaal on sarnane eelmise tsükli sama ajaga.

Lõpetuseks – meestel peetakse normaalseks 12-18% rasva, naistel 18-26. Rasvaprotsenti on võimalik mõõta paljudes spordiklubides ja tervisekeskustes, samuti erinevatel tervisespordiüritustel.

Kairi Look