Huulepulga põnev ajalugu

21 kommentaar
Huulepulga põnev ajalugu

Huulepulgad on läbi aegade naiste maailmas tähtsat rolli mänginud. Kunagi purustatud sipelgate ja koide segust valmistatud huulepulgast on välja sirgunud tänapäeva huuleimed, mis ärritavad huulepinda, et lisada huultele volüümi, püsivad kauem kui mistahes teise näo osa meigivahendid ja muudavad värvi, vastavalt huulepuutele.

 

Väidetavalt hakkasid naised huuli toonima põhjusel, mis seostub sellega, et kui naine erutub või satub õhinasse, siis tema huule pigment muutub loomulikult punasemaks. Et sellist meeldivat seisundit püsivalt jäädvustada huultel, hakati huuli punasemaks värvima. Katariina Suur olevat isegi oma huuli pidevalt õrnalt hammustanud, et saada loomulik punetus.

• Iidsed indiaanlased kandsid huulepulka huultele näo dekoratsioonina.
• Egiptuses valmistati huulepulkasid, mille koostis põhjustas naistele haigusi ja isegi surmajuhtumeid.
• Cleopatra lasi oma huulepulga valmistada purustatud karmiinkoidest, mis andsid sügavpunase pigmendi. Et värv peal püsiks, kasutati purustatud sipelgaid.
• Selleks, et huultele läiget lisada, kasutati koostisena muuseas kalasoomuseid.
• Keskaegses Euroopas oli huulepulk kiriku poolt keelatud, väidetavalt oli huulepulga kasutajatel saatana kehastus ja sellise kosmeetika kasutamine kõlbulik prostituutidele.
• Huulepulk hakkas populaarsust koguma 16. sajandil, mil Inglismaa kuninganna Elisabeth I hakkas kandma läbikumavaid punaseid huuli  kaameks toonitud naha juures. Sellest sai uus moesuund. Sel ajal valmistati huulepulkasid taruvaigust ja tooni andvatest taimedest.
• 1920-ndate filmitööstus tõi huulepulga massidesse. Trendiloojaks sai näitleja Sarah Bernhardt, kes innukalt värskendas oma huuli huulepulgaga, mida ta kutsus  stylo d´amour, tõlkena armastuse tintelpenn. Filminäitlejat kopeerides hakkasid naised oma huuli õrnalt tumepunaseks toonima, mida tol ajal kutsuti mesilashammustuse huuled. Arvestades seda, et sel ajal olid filmid mustvalged, võisid naised tumepunase-poolmustjate huulte üle vaid uhkust tunda. Hiljem, kui värv ja heli tulid filmitööstusesse, muutusid naiste suud ka erkpunaseks.
• Seoses filmitööstusega kogus Teise Maailmasõja ajal huulepulk veelgi enam populaarsust. Naistele sai igapäevaseks jumestuse kasutamine, sealt ka väljend meikimise kohta: “Teen näo pähe”.
• Aastal 1883 tekkis kahel prantslasest meesterahval briljantne idee valmistada aeganõudva punase pasta asemel uus kergem variant. Nad lisasid määrdekreemile kastroolõli, taruvaiku ja hirverasva. Sisu sisse pandi väike pulk ning rulliti paberisse, huulepulk oligi sündinud.
• Statistika ütleb, et huulepulka- või läiget kasutab igapäevaselt 92 % naistest!

Mari Ojasaar

Sarnased artiklid