Kas ilumüütides peitub tõde?

Kaunis naine, sa rabelesid läbi kohmetute teismeliseaastate, su keha ja nahka rüüstasid hormoonid. Kindlasti uppusid nõuannetesse, mida jagasid sulle emad, vanaemad ja sõbrannad. Paljud soovitused kõlavad siiamaani mõistlikult, teised tunduvad tobedad. Täiesti jaburaid soovitusi on raske unustada. Tundub siiski, et mõned neist töötavad, mõni aitab natukene ja mõni on täiesti kasutu. Teinekord tasub kas või uudishimust asja uurida. Kas meie lähedastelt aastate jooksul kuuldud nõuanded peidavad endas ka teaduslikku tõetera või on tegu kõigest naiselt naisele pärandatud ilumüütidega? Uurime välja!

Kaunis naine, sa rabelesid läbi kohmetute teismeliseaastate, su keha ja nahka rüüstasid hormoonid. Kindlasti uppusid nõuannetesse, mida jagasid sulle emad, vanaemad ja sõbrannad. Paljud soovitused kõlavad siiamaani mõistlikult, teised tunduvad tobedad. Täiesti jaburaid soovitusi on raske unustada. Tundub siiski, et mõned neist töötavad, mõni aitab natukene ja mõni on täiesti kasutu. Teinekord tasub kas või uudishimust asja uurida. Kas meie lähedastelt aastate jooksul kuuldud nõuanded peidavad endas ka teaduslikku tõetera või on tegu kõigest naiselt naisele pärandatud ilumüütidega? Uurime välja!

Müüt: hallide karvade kitkumine tekitab veelgi rohkem halle karvu.
See on kohe kindlasti müüt. Meie juuksekarvad muutuvad halliks loomuliku vananemisprotsessi käigus ja mõnel juhtub see varem kui teistel. Pärast esimese halli karva nägemist tundub sulle, et juuksed hakkavadki järsku halliks minema, sest nüüd otsib su silm ise neid hõbedasi karvu, mistõttu märkad neid kergemini. 

Müüt: majonees on suurepärane palsam.
Vastab tõele! Ehtne majonees on tõepoolest suurepärane juuksepalsam. Õiges majoneesis leiduvad õli ja munad on rikkalikult täis juukseid toitvaid rasvhappeid ja valke.  

Müüt: pats on juuste vaenlane.
Kui patsi ei kuritarvitata, pole see kindlasti juuste vaenlane. Patsiga ei tohi käia 24 tundi ööpäevas ning see ei tohi olla liiga pingul. Üldjuhul mõjub pats juustele isegi hästi, sest siis ei vaja juuksed pidevat hoolitsust ning seega kahjustad neid vähem.  

Müüt: hea šampoon vahutab rohkem.
Võib-olla kehtib see coffee latte puhul, aga kui šampoon moodustab palju vahtu, ei garanteeri see toote headust! See lihtsalt sisaldab palju vahu moodustamist hõlbustavat ainet, mis ei tähenda, et šampoon paremini juukseid peseks. Kusjuures šampoon võib olla isegi ohtlik, sest vahumoodustamist hõlbustav aine ei ole ju looduslikku päritolu, vaid puhas keemia!

Müüt: jää hoidmine nahal vähendab pooride suurust.
Mitte miski ei muuda poore väiksemaks. Meie pooride suuruse määravad geenid, mitte nahatemperatuur, mistõttu mõnel inimesel lihtsalt on väiksemad poorid kui teistel.

Müüt: kui ei pese nägu, tulevad vistrikud.
Tegelikult on pigem vastupidi. Tihtipeale tekivad vistrikud just liigse pesemise tõttu, kuna see häirib naha loomuliku kaitsekihi funktsioneerimist ning selle taastamiseks hakkavad rasvanäärmed aktiivsemalt töötama. Tulemuseks on kuiv ja probleemne nahk. Seega: pesemine on nahale hea, kui seda teha mõõdukalt.  

Müüt: naha määrimine õllega enne päevitamist annab kuldse jume.
Pole tõsi. Tegelikult tuleks päevitamist üldse vältida ja kasutada isepruunistavat kreemi. Enne päevitamist õlle valamine nahale ei muuda mitte midagi. Mõne inimese päevitus lihtsalt ongi kuldsem, teised muutuvad päikese käes punaseks nagu vähid. Asi on taas geenides.

Müüt: päike võitleb vistrike vastu.
Tõepoolest, päevitunud nahal on vistrikke raskem märgata kui valgel nahal, kuid siiski ei võitle päike vistrike vastu. Pigem vastupidi, sest pärast päevitamist muutub nahk kuivemaks ja hakkab vastureaktsioonina eraldama rohkem rasu, mis omakorda tekitab rohkem vistrikke.

Müüt: jalgade ristamine tekitab veenilaiendeid.
Veenilaiendite tekke tegelikke põhjusi veel ei tunta, kuid mõnel inimesel on soodumus selliste tegurite tõttu nagu pärilikkus, vanus ja kaal. Jalgade ristamine ei tekita veenilaiendeid, aga kui need juba olemas on, võib see olukorra küll hullemaks teha.

Müüt: väsinud jalgade pesemine paisutab veene.
Jalaveenid paisuvad, kui jalad on väsinud. See on keha enda automaatne katse jalgade väsimust leevendada. Tegelikult on tõesti kõige parem jalgu soojas vees leotada, et parandada alajäsemete vereringet ja peletada väsimust. 

Müüt: dieet põhjustab aknet.
On võimalik, et erinevate toiduainete söömine võib aidata mõnel inimesel aknest vabaneda, kuid seosed toidu ja akne vahel pole tõestatud. Šokolaad, kartulikrõpsud, suhkur, piim, mereannid ega teised toidud aknet ei põhjusta. Dieedi efektiivsus on inimeste puhul erinev ning teaduslikult pole tõendatud ega ka ümber lükatud väidet, et toitumisharjumustel oleks aknele mõju.

Müüt: aknet põhjustab vähene seks.
Mõned inimesed arvavad, et tsölibaat ehk seksist hoidumine põhjustab aknet. See ei vasta tõele. Seksuaalne aktiivsus põhjustab muidugi kehas hormonaalseid muutusi, kuid need ei tohiks omada mingit mõju aknele.

Müüt: hommikusöögi vahelejätmine aitab kaalu langetada.
Sumomaadlejad koguvad kaalu, jättes vahele hommikusöögi. Nad söövad koguka lõuna ja pärast einestamist teevad veel lühikese uinaku. Hommikusöögist saadav energia on aluseks kogu päevale. Kui sa ei taha tulevikus näha välja nagu sumomaadleja, siis alusta päeva tervisliku hommikusöögiga.

Müüt: dieettooted aitavad kaalu langetada.
Tihti võib dieettoitude toime olla hoopiski vastupidine. Neis võib olla küll vähem kaloreid ja rasvu, kuid sageli sisaldavad need selle võrra rohkem transrasvu ja suhkruid, mis aitavad kaasa hoopis kaalutõusule. Lisaks seostatakse transrasvu ja küllastunud rasvu südamehaigustega. Keha lausa vajab õigeid rasvu, et normaalselt toimida.

Müüt: teatud toidud viivad seksilainele.
Väidetavalt tekitavad Kreeka naudingute- ja armastusejumalanna Aphrodite järgi nime saanud afrodisiaakumid süües seksihimu. Nende hulka arvestatakse austreid, tumedat šokolaadi, maasikaid ning isegi tiigripeenist, kuid teaduslikult pole siiani suudetud tõestada, et need mõjuksid seksuaaliha tõstvalt. Teisalt pole teadus suutnud avastada ka seda, miks teatud toidud ja maitsed vallandavad meie meeltes erutuse või seksuaalse mälu. Sealjuures on need toidud ja maitsed igal inimesel erinevad.

Heinike Juhanson