Reklaam sulgub sekundi pärast

Kas piim võib kõhule halba teha?

Piim on kasulik. Seda õpetatakse meile lapsest saadik ning paljud meist ei kahtle selles kunagi. Isegi siis, kui kõht pidevalt vaevab ja valutab. Selle peale, et kõhuvaevuste põhjustajaks võib olla piim, tulevad vähesed. Ent nii see tõepoolest on – uuringute kohaselt ei suuda iga neljas eestlane seedida laktoosi ehk piimasuhkrut.  Laktoos moodustab 5% lehmapiimast ja sisaldub ka paljudes värsketes piimatoodetes – joogipiimas, rõõsas koores, jäätises jne. 

Piim on kasulik. Seda õpetatakse meile lapsest saadik ning paljud meist ei kahtle selles kunagi. Isegi siis, kui kõht pidevalt vaevab ja valutab. Selle peale, et kõhuvaevuste põhjustajaks võib olla piim, tulevad vähesed. Ent nii see tõepoolest on – uuringute kohaselt ei suuda iga neljas eestlane seedida laktoosi ehk piimasuhkrut.  Laktoos moodustab 5% lehmapiimast ja sisaldub ka paljudes värsketes piimatoodetes – joogipiimas, rõõsas koores, jäätises jne. 


Millest laktoositalumatus tekib?
See, kui hästi laktoosi seeditakse, sõltub kõige enam laktaasi nimelise ensüümi aktiivsusest inimese  soolestikus. Laktaas on aine, mis muudab piimasuhkru peensooles galaktoosiks ja glükoosiks, mis seejärel organismi imenduvad. Kui laktaasi aktiivsus sooles on madal ja laktoosi ei lagundata, hakkab see sooles käärima ning tekitab kõhupuhituse. Ebameeldiv enesetunne võib tulemuseks olla iga kord, kui inimene tarbib piimatooteid, mis sisaldavad laktoosi. Samas ei ole see tingimata nii – ligi ¾ inimestest, kel laktaasi aktiivsus madal on, ei ole pärast piima joomist mingeid vaevusi ja seetõttu ei pruugi nad teadagi, et nad laktoosi ei talu. Kellel aga tekivad pärast piima või rõõsa koore tarbimist kõhuvaevused, soovitavad arstid jälgida, kui suure koguse puhul need tekivad. Mõne inimese jaoks on juba sorts koort kohvi peal liig mis liig, teine kannatab ilma probleemideta juua lausa pool liitrit piima.


Enamik inimesi sünnib siiski võimega piimasuhkrut seedida ja laktoos on kuni ühe aasta vanuste väikelaste kõige olulisem energiaallikas. Pärast rinnapiimast võõrutamist laktaasiensüümi aktiivsus aja jooksul aga langeb. See, kas ja kuivõrd inimene piimasuhkrut ka hiljem seedida suudab, sõltub geenidest – laktaasi madal aktiivsus on pärilik, kujunedes välja teismeliseeas või 20. eluaastaks. Sellepärast saavad lapsed enamasti ilma probleemideta piima juua ja piimatooteid süüa. Lisaks võib laktaasi aktiivsus muutuda vanuse ja ka mõnede haigustega mõjul.


Kas laktoositalumatus on arenenud ühiskondade "moehaigus"? 
Eestis on laktoositalumatusest väga vähe räägitud, ehkki seda on juba aastakümneid uuritud. Seda on peetud natuke nagu „väljamõeldud“ haiguseks, mida pole vaja liiga tõsiselt võtta. Ometi näitavad nii meil kui mujal läbi viidud uuringud, et piimasuhkru talumatuse käes kannatab  Euroopas vähemal või suuremal määral 2-70% inimestest, USAs rahvusgrupiti umbes 15-80% ja mõnedes Aasia riikides kogu rahvastik. Eestis läbi viidud uuringud viitavad sellele, et ka eestimaalaste seas on palju neid, kes piimasuhkrut seedida ei suuda. Madal laktaasi aktiivsus on levinud 24–31% Eesti täiskasvanute seas, kusjuures rahvuseti on see erinev. Näiteks tudengite seas läbi viidud uuringu kohaselt  esines seda eestlastest 24%, vene tudengitest aga 37%, Setumaa elanikest koguni pooltel ja Peipsi-äärsetel venelastel 57%. Seega ei saa seda kindlasti pidada mureks, mis oleks Eestis harvaesinev või ebaoluline.


Loobumine piimast  - kas ainus võimalus?
Arstid on ühel nõul, et rõõsa piima ja piimatoodete talumatuse pärast ei tohiks piimatooteid toidulaualt täiesti välja jätta, sest see viiks toitainetevaese dieedi ja  võimalik, et ka kaltsiumipuuduseni organismis. Lisaks on piim ja sellest valmistatavad road meie toidukultuuris tähtsal kohal ja täielik piimast loobumine tähendaks loobumist väga suurest hulgast maitsvatest roogadest.
Mõnedel piimatoodetel on juba algselt madal laktoosisisaldus, nt sulatatud juustul ja võil. Kõvad ja poolkõvad juustud on peaaegu laktoosivabad. Ka võib kergemakujulise laktoositalumatuse all kannatav inimene süüa hapendatud piimatooteid – nt jogurtit ja keefiri.
Kui aga tahaks siiski „päris“ piima juua, saab Eesti toidukauplustest osta Valio laktoosivaba piimajooki Zero Lactose ja vähendatud laktoosisisaldusega tooteid, mis kannavad märki Valio HYLA®. Valio Zero Lactose laktoosivaba piimajook on sajaprotsendiliselt laktoosivaba piim (sisaldus Muide, kas teadsid, et piima, mis ei sisalda laktoosi, tuleb ELi õigusaktide järgi nimetada piimajoogiks.

Avalda meile, kas talud laktoosi, allpool saad vastata. Löö kaasa ka teadmistekontrollis siin ning võida 300-kroonine kinkekorv Valio Eesti piimatoodetest, sh Valio Zero Lactose laktoosivaba piim ja Valio juustud.

/Buduaar/