Kaunid kiharad vajavad hoolt!

Evolutsiooni käigus on inimese juustele jäänud väga väike roll. Selleks on vähendada soojakadu peanaha kaudu, kaitsta pea-, kaela- ja näonahka ultraviolettkiirguse eest ja olla isikupärasuse, ilu ja veetlevuse atribuudiks. Kaht esimest ülesannet täidavad ka pea- ja kehakatted, kolmandaga pole asi sugugi lihtne. Autor: Nahaarst Dr. Nele Nurmik

Juuksevärv sõltub geenidest
Iga inimene sünnib siia ilma karvasena. See tähendab, et inimkeha katavad peened silmatorkavad karvakesed, mis ei sisalda pigmenti. Nende kasv ei sõltu hormonaalsest staatusest nagu nn terminaalsetel karvadel, mille hulka kuuluvad lisaks sootunnuseid rõhutavale karvkattele ka juuksed. Juuste kasv sõltub hormoonidest, kuid värvi mõjutavad geenid. Kõige rohkem juuksekarvu on blondidel, kuid nende karvad on peened ja õhukesed. Vastupidine lugu on punapeadega. Nende juuksekarvad on kõige jämedamad, kui arvuliselt on neil karvu kõige vähem. Hallide juuste (karv on kaotanud pigmendi ja sisaldab õhku) varjamiseks on kosmeetikatööstusest palju abi. Me saame juuksekarva pinnal oleva sarvrakkude kihi tugeva ja meelepärase värviga ajutiselt katta.

Juuste eluring
Juuksed kasvavad tsükliliselt, läbides oma 2–6aastase eluea jooksul neli faasi. Anageen ehk normaalse kasvu periood kestab aastaid. Sellele järgneb lühike nn üleminekustaadium ehk katageen, mis kestab mõne kuu ja mille jooksul lõpetab juus vaikselt kasvamise, kuid pole veel alustanud irdumist. Katageenile järgneb rahuolekuperiood ehk telogeen. Protsessi lõpetab eksogeen, mille jooksul juuksekarv kaotab kõik sidemed karvasibulaga ja irdub nahast. Samas on aga karvasibulas olemas juba uue juukse alge ja nüüd on sel vaba kasvutee. Tsükkel algab uuesti.
Juuste kasvukiirus ja kasvustaadiumi pikkus on individuaalsed ning sõltuvad vanusest ja üldisest tervisest. Juus saab kasvuks vajaliku materjali karvasibulast, mida varustavad veresooned. Inimkeha funktsioneerib nii, et veres ringlevaid eluks vajalikke ained jagatakse eelisjärjekorras elutähtsatele organsüsteemidele ja ülejäänu läheb viimases järjekorras nahale, juustele ja küüntele. Jääk ei pruugi alati küllaldane olla ning nahk, küüned ja juuksed vajavad tihti vitamiinilisa ja toetavat hooldust.

Juuste väljalangemine
Meil on keskmiselt 90 000 juuksekarva. Normaalne juustekadu päevas on 50-100 juuksekarva ning samapalju juukseid hakkab iga päev ka kasvama. Kui juukseid langeb välja rohkem kui 50-100 karva, siis juhtub, et ajapikku juuste koguarv peas väheneb ning tekib juuste hõrenemine. Normaalselt langeb ööpäevas välja umbes sada juuksekarva. Kui sikutad mitte väga tugevasti väikest salku juukseid, ei tohiks sõrmede vahele jääda enam kui 3–5 karva. See on normaalse juuste väljalangemise piir. Ülemäärase juuste väljalangemise vastu pole nii kerge abi leida. Juhtival kohal on nn androgeenne ehk meestüüpi juuste väljalangemine. See on tavaline meestel, kuid naistel õnneks siiski harv. Põhjuseks on ajapikku süvenev meessuguhormoonide väär mõju juuksekarva kasvule. Protsess on paljuski geneetiliselt determineeritud. Probleem võib olla päritud ühelt või suisa mõlemalt vanemalt. Harvem on tegemist haigusjuhtumiga. Meestel võib androgeenne alopeetsia alata juba 20ndates eluaastates, naistel õnneks tunduvalt hiljem – esimesi päriliku alopeetsia tunnuseid võib sageli märgata alles 60–70-aastaselt. Õnneks tekib paljudel pealaele vaid vaevumärgatav juuste hõrenemine. Täielikku kiilaspäisust esineb haruharva.
Naistel kohtab viimasel ajal üha sagedamini telogeenset ehk sümptomaatilist juuste väljalangemist. Sel puhul jääb juuksekarva kasvufaas väga lühikeseks ja järgneb kiiresti rahuolekuperiood ning enneaegne irdumine. Tihti täheldatakse sellist nähtust raseduse ja imetamise ajal, üleminekuaastates, hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise lõpetamisel või nende vahetamisel ning karmide dieetide pidajatel. Viimastel tekib kiiresti biotiini-, tsingi-, raua-, valgu- ja asendamatute rasvhapete defitsiit. Selline olukord vajab kiiret vahelesegamist. Üle poole aasta jätkuvalt kestnud juuste väljalangemine võib olla põhjustatud ka kilpnäärmehäiretest. Seda aitab diagnoosida arst.

Liigne kosmeetika on juustele kahjulik
Sagedased juuste ajutise väljalangemise põhjused on ka vägagi erinevat päritolu peanahapõletikud. Suur osa nendest on enamasti tingitud ülemäärasest juuksekosmeetika kasutamisest. Liiga kaua kestev peanaha ja kosmeetika kontakt ületab naha taluvuse piiri ja või tekitada põletiku. Selline seisund vajab ravi ja kohe nn mängukosmeetika kasutamise lõpetamist. Haiguse ajaks ja sellejärgseks taastumisperioodiks tuleb valida õrnu hooldustooteid apteegist. Nii nagu on iseenesestmõistetav õhtul näolt eemaldada meik, on tähtis pesta soenguks kasutatud vahenditest puhtaks ka juuksed ja peanahk. Kleepiva iseloomuga vahendid liimivad enda külge kogu päeva jooksul õhust korjatud mikromustuse ja tolmu. Eriti ohtlik on olukord hingamisteede allergiliste haiguste all kannatajatele, sest kogu öö jätkub ju kontakt allergeenidega ja sellest tulenevad jätkuvad ebamugavused. Pikka aega fikseeritud juuste all ei saa peanahk normaalselt hingata, on häiritud ka temperatuuri- ja niiskusvahetus.

Oma juuste tervise nimel:
- ära mine kunagi pakase kätte märgade juustega
- ära kasuta juuste kuivatamiseks liiga kiiret ja kuuma föönitamist
- kaitse juukseid liigse ultraviolettkiirguse eest
- pese juukseid vastavalt vajadusele, eemalda võimalikult kiiresti kasutatud kosmeetikavahendid
- kui juukseid langeb rohkesti välja, ära kasuta pinguldavaid kumme, klambreid jms
- söö korralikult
- maga piisavalt
- ära kasuta korduvalt kosmeetikatooteid, mis korra on tekitanud ebameeldivaid kõrvaltoimeid

Apteegikosmeetika soovitused: