Moevisionäär Raigo Raigese kolumn: mida moekunstist teada

Rõivaste disainimine on minu jaoks üks mitmest enda visioonide ning maailmavaate peegeldamise ja väljendamise viisidest. Ma ei oskaks vastata küsimusele, kas ma olen andekas rõivaste kujundamisel või mitte, kuna minu jaoks ei oma selline küsimus väga tähtsust. Pean end algajaks visionääriks, kellele omanäolised rõivad on vaid üks osa terviklikust visioonist maailma ja ühiskonda kokkuvõttes positiivsemaks muuta.
Selle artikli eesmärk on kas või natukenegi mõtteainet pakkuda ning tuletada meelde olulisust olla uudishimulikum ühiskonna ja reeglite suhtes, mille keskel me elame, julgustada mõtlema piiridest väljapoole ning lüüa kaasa vabama ja võimalusterohkema maailma loomisele. Kirjutis on minu isiklik kallutamatu arusaam ning absoluutse tõega ei pruugi seoseid olla.

Visioon ja originaalsus
Visioon moest taandub esmalt rõivastele, mille valmistamiseks on kasutatud kangaid, mis on nii kerged, et neid rõivaid kandes ei tunne mingit raskust. Rõivaid, mis eales ei määrdu ja jäävad alati kuivaks. Külma tundes soojendavad ning palavusega jahutavad keha. Rõivad, mille materjal tervendab keha, vajadusel aitab kaalu langetada või lihastoonust tõsta. Nupuvajutusel muudaksid need värvi või tekstuuri ja kõige selle juures need rõivad ei maksaks peaaegu midagi.
Praegu on minu põhitegevus maailmakorralduse ja kapitalismi uurimine, kontseptsioonide arendus. Olla teadlik, millises maailmas me elame – see on ainus võimalus mitte pelgalt visionääriks jääda, vaid visioone kunagi ka ellu viia. Seega võivad sellised riided hetkel tunduda veidi utoopilisena, kuid usun, et see aeg pole enam dekaadide kaugusel, kui saan ise alustada nende ideede jõulisema realiseerimisega või kui keegi teine teeb seda minu eest. Kõik see oleks reaalsem juba lähiaastatel, kui ühiskond leiaks julgust ja aitaks iseennast rohkem kapitalismist vabanemisel, mille tulemusel praegune hüpnotiseeritud infoühiskond asenduks produktiivsema tehnoloogiaajastuga.
Praegu lähtub minu disain ja kontseptsioon moedisainist arusaamisest, kui oluline on omada originaalset arvamust või suhtumist kõige suhtes, eeldusel, et on võimalus midagi paremuse poole muuta. Oma rõivastega soovin kunagi tulevikus pakkuda enam valikuvabadust sugeteeritud stiilile, kellegi kinnitatud moestandarditele, millega ühiskonna vaba vaimu piirata üritatakse.

Eliit versus massid
Me elame neokapitalismi ajastul, mis lühidalt öeldes kujutab endast majandusvormi, kus maailma juhivad suurettevõtted ja rahvusvahelised korporatsioonid, millel on aina suurenev mõju terviklikule rahandussüsteemile ja sealhulgas rahva valitud juhtorganite ehk valitsuste üle.
Näiteks praegune olukord, kus suurem osa maailma riike on väikese seltskonna omavaheliste kokkulepete tõttu suuremal või vähemal määral otseselt rahandusega seotud erakorporatsioonidele uskumatuid summasid võlgu, mida riigid ehk rahvas ei suuda tegelikkuses kunagi tagasi maksta. Kontrollimatute intresside tõttu võlad aina kasvavad ning see päev, kui hakatakse võlgu tagasi nõudma, on ettenägematu. Sel juhul pole radikaalsem vorm neokapitalismist enam kaugel, kus kogu maailma juhtimine on mõne üksiku ettevõtte või organisatsiooni juhtivate isikute käes ning rahval pole vähematki võimu oma elu korraldamisel. Tänu demokraatiale ning vabaturumajandusele oleks see kõik täiesti seaduslik.
Vabaturumajanduse üks põhimõtteid, et kõigil on võrdsed võimalused, õigused ja kohustused, on kadumas. Praegu on vähemusel võimalused ja õigused ning enamusel kohustused. Muidugi keegi ei keela eliiti pürgimast, elame ju siiski demokraatias. Kuna eliidi juhtimise all on tänapäeval kõik olulised institutsioonid ja tööstusvaldkonnad, juhib sama seltskond sealhulgas täielikult ka kogu maailma moetööstust, mis on täpselt sama nagu iga teinegi tööstus kapitalismis ehk klassikaline püramiid.

Loe täispikka kolumni sügisesest Buduaari ajakirjast.

Buduaar Shopping