Tuuli blogi: asi on ikka seksis

Üle ega ümber ei saa seksist. See on ka loomulik, sest me kõik vajame seda oma ellu ning see on üks oluline osa elust. Kõik seksivad, seks on kasulik ja hea. Kuid, miks keerlevad mõned inimesed ikka veel AINULT seksi ümber? Kas aeg, kus suhteid loodi vaid seksi pärast, ei hakka juba ümber saama?

Suhtlesin paar aastat noormehega, kellega ei kohtunud kordagi. Meie suhtlus ei olnud väga aktiivne ning kogu jutuajamine keerles vaid teemade ümber nagu: "Kuidas läheb, millega tegeled jne…". Millegi pärast ei võtnud ma kordagi nende aastate jooksul vedu, minu vastused olid ükskõiksed või puudusid üldse. Vastupidiselt oli noormees nii sõbralik ja tore, et vahel üllatusin, kui ta jälle sõbralikult juttu tegi pärast seda, kui mina polnud talle lihtsalt vastanud. Mõni nädal tagasi Eestisse naasnuna mõtlesin, et mis seal ikka, võiks ju siis lõpuks ka silmast silma vaadata, mis selle nii sõbraliku noormehe taga tegelikult peitub.

Meie esimene kohtumine oli ilus ja vaba. Tundsin end nagu kala vees, oleksin nagu seda noormeest juba tükk aega tundnud. Sain olla täpselt see, kes olin. Meie hilisõhtune tähtede vaatamine oli ilus ja tekitas isegi hetkeks judina kõhtu.

Teisel kohtumisel otsustas noormees proovida, kuidas oleks piire ületada ja kaugele minuga minna saab. Olen kohanud ennegi mehi, kes lihtsalt teavad, mida tahavad ning tulevad ja võtavad selle. See noormees oli minu jaoks täielik üllatus, tema jaoks justkui polnudki piire. Minus aga põles pidevalt hoiatussignaal, mis ütles, et selle mehe eesmärk on vaid keha vallutada. Siiski vaatasin seda mängu kõrvalt ning ettevaatlikkusega. Teadsin täpselt, kus on minu jaoks piirid ning kuhu maani neid ületada lasen. Kuna tema jutt oli siiski see, et ta ei soovi lihtsalt sekssuhet, vaid korraliku suhet, siis andis see põhjust lasta tal natukene ennast tõestada.

Kolmandal kohtumisel suutsin unustada mehe impulsiivsuse, mis võtab hinge kinni. Mõtlesin isegi hetkeks, et võib-olla tulebki lasta kirel möllata ning mitte mõelda pidevalt. Unustasin selle niivõrd, et suutsin isegi veidikene hakata armuma. Pärast kolmandat kohtumist tundsin meeletut hirmu millegipärast, tundsin, et asi ongi vaid seksis. Asi ongi vaid kehas ja selle vallutamises. Asi ongi vaid selles, et ta mõõdab iga pilguga seda, millal su keha tema omaks saab.

Kolme kohtumise jooksul suutsime jõuda mõnusale tasandile, kus saime vabalt naerda ja koos olla. Kõik oli justkui nii lihtne, kuid samas keeruline. Ta suutis ajada kokku mulli stiilis "tulevikus ja varsti".

Pärast kolmandat kohtumist järgmisel päeval sai alguse kõige kummalisem vestlus, mida olen kuulnud.

See algas sellest, kui ta lasi lendu sarkastilise lause: "Noh ütlesid, et sul on kiire päev ja palju tegemist, aga kohtud teistega." Iga naine tunneks end sellise lause puhul omatuna. Vestlus kiskus veel kummalisemaks, kui noormees hakkas seletama, kuidas me võiksime head sõbrad olla. Et me oleme väga erinevad ning ta ei tunne klappi. Hetkeks muigasin ja mõtlesin endamisi: kas klappi ei teki sellepärast, et ma lihtsalt sulle kolmel kohtumisel kätte ei anna? Suutsin ärrituda ja naerda korraga, see tundus niivõrd jabur.

Kuidas saavad ühe mehe emotsioonid ja tunded muutuda sekundi kiirusega? Selle vestluse lõpp kujunes veel jaburamaks, kui ta teatas, et ta võib ju vahel tulla ja minuga seksida, sest füüsiline klapp on hea. Selle peale tuli automaatne vastus minu poolt: "Sorri, ma pole lits!"

Kas mõne mehe ego ongi tõesti nii taevani, et ta arvab end olevat meeslits, kes käib ja näitab oma suurepäraseid oskusi? Kas tõesti juhul, kui meil inimesega vaimselt ei klapi, võiks lihtsalt käia ja seksida? Kas ongi inimesi, kellega on vaimne klapp, teisega jälle füüsiline ja kahte asja korraga ei saa?

Kuigi ma selle noormehe hetkega oma elust kustutasin, keerleb see kummaline lugu ikka veel minu peas.

Tuuli

Kui soovid olla kursis Tuuli teiste kirjutistega ning saada inspireerivaid päevamõtteid, siis liitu Facebook´is selle lehega.